Kaupmeeste sõnul on masu jaekaubanduses terad eraldanud sõkaldest. Statistikaameti andmeil oli jaemüük 2009. aastal 54,9 miljardit krooni, vähenedes 2008. aastaga võrreldes 15 protsenti.
Kuuldused jaekaubanduse surmast on liialdatud
/nginx/o/2018/11/14/11572847t1hf3cd.jpg)
9. märts 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu sulges uksed Hugo Bossi kauplus, mille osanikeringi kuulus ka suurärimees Urmas Sõõrumaa. Paar kuud tagasi sulges Rävala puiesteel uksed lätlaste Apranga Groupile kuulunud Armani esinduspood, mis avab siiski uuesti Talllinnas uksed Draamateatri vastas. Kaubanduskeskustes laiutavad mitmel pool tühjad poepinnad, kus veel hiljaaegu kees äritegevus.
Paljud väikekaupmehed on majanduskriisis suutnud kiiresti kohaneda. Konkurentsi vähenedes turul on näiteks osa kaupmehi endale senisest parema müügipinna leidnud. Viimased aastad pole kindlasti jaemüüjatele kerged olnud, kuid kaupmeeste sõnul on märgatavalt tõusnud teeninduse tase ja efektiivsus. Varasemast enam tuleb mõelda ostjale ja tema soovidele.
«Majanduskriis on avaldanud mõju – inimesed on ebakindlamad ja kaalutlevad väga põhjalikult, millele kulutada,» märkis Baltika jaekaubandusdivisjoni direktor Maire Milder. «Eesti on Baltimaadest kõige stabiilsem. Jaekaubanduslikult on paremal positsioonil pealinnad, väiksemates linnades on tarbijad suurema surve all ning seal on ka jaekaupmeeste tagasilöögid suuremad.»
Jaekaubanduses tegevad inimesed kordavad, et ostja on muutunud oma tarbimisharjumuste juures tunduvalt praktilisemaks – emotsiooni ajel tehakse vähem oste. «Seda olulisemaks on muutunud teeninduse kõrge tase, suhted püsiklientidega ning tarbija maitse-eelistuste tundmine hooajakaupa sisse ostes,» leidis Ganti poodide esindaja Tiia Nurmoja.
Elektroonikapoe Euronicsi turundusjuhi Kaili Nikkineni sõnul ostab tarbija vajaduse põhiselt. «Kui pesumasin on katki, siis tuleb inimene ja ostab uue pesumasina,» ütles ta.
Nurmoja sõnul oli jaekaubanduses raskeim aasta 2008. «Probleem seisis eelkõige selles, et 2007 oli jaekaubanduses üks paremaid aastaid ning kõik maaletoojad arvestasid oma sisseostu 2008. aastaks selle aja tulemuste põhjal, keegi ei näinud ju säärast drastilist langust tulemas.»
Guessi, Tommy Hilfigerit ja erinevaid teksabrände maaletoova ja esinduskauplusi juhtiva Heinar Põldma sõnul on majandustingimused tekitanud võimalusi leida järjest paremaid töötajaid. «Töötajate palkamisel on kõige olulisemateks sellised omadused nagu soojus, sära ja soov tegeleda klienditeenindusega,» ütles Põldma.
Põldma sõnul on tema poodides endiselt suur kaadriliikuvus, sest ta võtab tööle peamiselt noori inimesi, kes mingil hetkel soovivad minna mujale tööle või maailma avastama (populaarseks sihtkohaks Austraalia) või edasi õppima.
Põldma lisas, et sageli jäädakse ka lapseootele. Baltikas on personalijuhi Liina Kippasto sõnul kaadriliikuvus aastatega järjest vähenenud. Kippasto sõnul on tööjõuturul pakkumine küll kolmekordistunud, kuid uusi töötajaid on sellegipoolest keeruline leida. «Tõusnud on n-ö huupi kandideerivate inimeste arv, kes saadavad valimatult oma CVd kõikidele konkurssidele, lootuses leida mingigi töö,» sõnas Kippasto.