Portaal: üldteenuse tarbijad saavad endiselt suurimad arved
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldteenus oli septembris avalike hinnakirjade järgi kõige populaarsematest elektripakettidest kallim ja selle hind on viimase kolme kuu jooksul liikunud kasvutrendis, kuigi septembris suuremate üldteenuse osutajate marginaalid ei suurenenud, teatas võrdlusportaal Energiaturg.ee.
Üldteenuse osutajad Imatra Elekter ja Eesti Energia (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja) on võrreldes eelmise kuuga langetanud üldteenuse marginaalide hindu, VKG Elektrivõrgud jättis marginaali samale tasemele. Üldteenuse marginaal ühe kWh kohta oli septembris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia 0,80 ja Imatra Elekter 0,82 sendise marginaaliga.
Energiaturg.ee juhtiv analüütik Pirmin Tamm ütles, et marginaal moodustab üldteenuse hinnast vaid väikese osa, täpsemalt kusagil 11 protsenti, ja üldteenuse kallinemise taga viimasel kolmel kuul on kõrgemad börsihinnad, mille on peamiselt põhjustanud suurenev nõudlus, erinevate elektrijaamade tehnilised rikked ning madal veetase ja ülekandevõimsuste hooldused Põhjamaades.
Kõige enam säästsid avalike hinnakirjade järgi septembris fikseeritud pakettide kasutajad. Näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 4,3 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad ja kõige populaarsema fikseeritud paketi kasutajatega võrreldes oli rahakaotus lausa 6,8 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.
Tamme sõnul olid augustis 25 protsenti tarbimiskohtadest elektrilepinguta.
«Eleringi andmetel on üldteenust kasutavate tarbimiskohtade osakaal vähenenud üheksa kuu jooksul kümme protsenti, kuid üldteenuse kasutajate suuremaid kulutusi arvestades võiks tarbijate arvu vähenemine olla suurem,» ütles Tamm.
Tamm juhib ka tähelepanu, et ligi 250 000 tarbija üheaastased elektrilepingud kaotavad aasta lõpus kehtivuse, mis tähendab, et valikud uue elektrilepingu sõlmimiseks tuleks juba teha sügisel.