Praxis: eesmärgid eurorahade planeerimisel võiksid ambitsioonikamad olla

Annika Uudelepp, Praxis.

FOTO: Erakogu.

Eesti  järgmise perioodi euroraha planeerimisele eelhinnangu andnud poliitikauuringute keskuse Praxis juhi Annika Uudelepa sõnul võiksid Eesti eesmärgid isegi ambitsioonikamad olla.

Praegu on tegemist veel töödokumentidega ja lõplikult ei ole Eesti veel midagi esitanud. Rääkida saab praegu sellest, et kaugel ollakse ning mida oleks vaja veel teha.

Kõige rohkem vajab Uudelepa sõnul praegu tööd see, et mis on kõige mõistlikumad sihttasemed ning indikaatorid ehk kuhu võiks Eesti seada lati ja kuidas mõõta hiljem seatud eesmärgi täitmist.

See on uuel programmiperioodil väga tähtis, sest Euroopa Komisjon saab nüüd rahaliselt sanktsioneerida seda kui seatud tulemus ei ole saavutatud.

«Eesti eesmärgid võiksid olla isegi ambitsioonikamad, aga teine külg on siiski mõõtmised. Eestis ei ole üldine poliitika tulemuste analüüs ja mõõtmiste süsteem veel sellel tasemel, mis tahta võiks, » kommenteeris Uudelepp.

Uudelepa sõnul on keerulisemad need valdkonnad, mis on oma olemuselt mitmetahulisemad ja see puudutab eelkõige tööhõive, hariduse ja majanduse ühte jalga käimist. «Peab olema haridus, mis  toodaks õige kvalifikatsiooniga töötajaid ning see omakorda peaks toetama majanduse arengut.»

Selle pähkli läbi hammustamine on Uudelepa sõnul keeruline ning siin on ka tööd ehk rohkem kui mõnes teises valdkonnas.

«Kui me ütleme, et tegeleme pikaajaliste töötutega .Või ütleme, et tegeleme madala kvalifikatsiooniga inimeste harimisega, siis see on õige vastus, aga kui me küsime teise nurga alt, et kas tööandja tööjõu vajaduse probleemid saavad sellega lahendatud , siis need asjad on vaja paremini kokku viia,» selgitas Uudelepp.

Kuigi pingeline ajakava on partnerite kaasamise keeruliseks teinud, siis Eesti on üldiselt siiski üsna heas tempos edasi liikunud. Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi nõuniku Kadri Uustali sõnul on Eesti juulis esitatud  esitatud parterluslepe ja rakenduskava heaks baasiks edasistele aruteludele.

Uustali sõnul on siiski valdkondi, mis tahavad paremini põhjendamist. «Paremini tuleks põhjendada teatud aspekte hariduse ja tervishoiu investeeringutes. Tahaksime näha ka kompleksemat lähenemist omavalitsuste teenuste kvaliteedi parandamisele ning pikaajaliste töötute probleemile.»

Ühtlasi tõi Uustal välja ka  vajaduse tegeleda regionaalsete erisustega tegelemist, seda eelkõige  näiteks Ida-Virumaa puhul.

Läbirääkimistel on pall nüüd taas Eesti käes. Juulis sai komisjon Eestilt mustandi, komisjon analüüsis seda ja saatis möödunud nädalal Eestile oma esialgsed kommentaarid. Nüüd on Eestil kuni regulatsiooni ametliku vastuvõtmiseni , mida loodetakse novembri lõpus,  aega  oma partnerluslepet ja rakenduskava täiendanda. Seejärel on eesmärk see võimalikult kiiresti ametlikult kinnitada.

Tagasi üles