Pro Kapital on Peterburi tee äärde planeerinud suure kaubanduskeskuse, mille õuele alustas linn Majaka tänavalt mõni aeg tagasi trammitee ehitust. Kaubanduskeskuse arendaja ütles Postimehele, et ehitustööde alguse osas pole selgust, kuna ilmnenud on uued asjaolud seoses samasse piirkonda rajatava Rail Balticu terminaliga.
Pro Kapitali juhatuse liikme Allan Remmelkoori sõnul on hetkel olukord selline, et ühisterminali ning Rail Balticu arengud on läinud kiiremini kui veel aasta tagasi, millega seoses arutab arendaja koostöös linna ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga terminalialaga seonduvat.
«Kuna need arutelud kätkevad ka terminali ja kaubanduskeskuse võimalikku ühendamist, juurdepääsuteid, parkimisalade paiknemist, trammi võimalikku viimist lennujaamani, siis hetkel ehitustegevuse kuupäeva öelda ei saa - enne tuleb need lahendused paika saada,» kommenteeris Remmelkoor, kelle sõnul tõotab kogu piirkonnast tulla tõeline «Tallinna värav».
Juulis ütles Remmelkoor, et keskuse prokekteerimistööde ning finantseerimisküsimuste lahendamine pankadega on lõppjärgus ning et peagi plaanitakse alustada ehitustöödega.
Linn: keskuse ehitustöid kõnelused ei takista
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, kes on Ülemiste ühisterminali rajamist puudutavate koostöökohtumiste linnapoolne esindaja, ütles Postimehele, et Pro Kapitali Peterburi tee äärde rajatava kaubanduskeskuse ehitustööd pole kindlasti ootel koostöökõneluste tõttu, milles arutatakse tuleviku Rail Balticu terminali ja keskuse ühenduse võimalusi.
«Teemad, mis meil hetkel arutlusel on, koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskuse arendajatega, on seotud Rail Balticu terminali ehitamisega,» ütles Mänd.
Kuna planeeritav transporditerminal jääb kaubanduskeskuse vahetusse lähedusse, võib see Männi hinnangul teatud määral mõjutada keskuse ehitust, kuid detailplaneeringuga on keskuse ala paika pandud ja terminaliga ei ole keskus ilmtingimata seotud.
Sellest, et keskus ja terminal võiks ühte projekti koonduda, on töögrupis juttu olnud küll.
«See teema on läbi käinud, aga arutlusel pole see niivõrd aktiivselt olnud. Selline otsus ei tuleks sel juhul väga ruttu. Pigem on see juba arhitektuurivõistluse küsimus, mis võiks jääda järgmisesse planeeringu etappi.»
«Ma ei näe, et praegused kõnelused võiksid kuidagi takistada keskuse ehitusprotsessi,» märkis Mänd.
Et trammitee ehitusega on juba alustatud, kuid kaubanduskeskusega mitte, tekib kahtlus ega linna investeering trammitee pikendusse pole mitte asjata.
«Kindlasti mitte. Vaatame trammitee Ülemiste Cityle lähemale toomisega kaugemasse tulevikku. Kõnealusesse linnakusse on valminud uued bürookorpused ning linnaku töötajate arv kasvab peagi ligi kaks ja pool korda. Trammitee lähemale toomine on seetõttu väga vajalik. Pikas perspektiivis peame ka silmas pidama seda, et trammitee kulgeks edasi lennujaama. Selle kaubanduskeskuse töödega alustamine või mitte alustamine linna investeeringu väärtust otseselt ei mõjuta,» ütles Mänd.
Remmelkoor: tahame olla veendunud selles, mis meie läheduses paiknema hakkab
Remmelkoor nõustub, et ühisterminali arutelud ei hõlma keskuse ehitusmahtu. «Ehitusluba on meile ka juba väljastatud ning arutelud keskuse ehitust ei takista. Küll aga tahame me ise enne keskuse ehitustöödega alustamist võimalikult täpselt teada, mis ja kuidas meie vahetus naabruses paiknema hakkab,» selgitas Remmelkoor.
«Ehituse käigus midagi ümber planeerima hakata on kulukas ja aeganõudev ning keskuse ja terminali ühendusvariantidest sõltub oluliselt ka kaubandusplaneering. Kogu ühisterminaliga seotud teemade areng on olnud kiirem kui esialgu arvasime, seetõttu soovime hetkel põhimõttelised seisukohad koos läbi arutada - see teadmine on oluline ka meie üürnikele,» sõnas ta.