Politsei- ja piirivalveameti (PPA) lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Janek Maasik kirjutab valeraha levikuga seotud ohtudest.
Janek Maasik: raha pole ainult lugemiseks, vaid ka kontrollimiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elame e-ajastul, kus praktiliselt kõik, mis on meie ümber, on virtuaalne: maksame kauba eest pangakaardiga, esitame elektroonselt taotlusi ja deklaratsioone, loeme uudiseid online'ist, suhtleme sõpradega veebikeskkonnas. Kuid mõned asjad, mis tänapäevasele noorele tunduvad ehk kauge minevikuna, ei ole meie igapäevaelust kadunud. Siinkohal pean silmas sularaha. Ka täna leidub veel kohti, kus on silt kirjaga «Meil kahjuks kaardiga maksta ei saa». Pean vajalikuks kirjutada täpsemalt neist riskidest ja ohtudest, mis võivad esineda sularahas maksmisega või selle vahetamisega.
Majanduskuritegude talituse juhina võin öelda, et Lõuna-Eestis ei ole õnneks tegutsenud suuri valeraha vabrikuid, pigem tuleb ette väiksemat sorti juhtumeid.
Tuleb meelde üks selline, mis leidis aset paar aastat tagasi, kui 1980. aastal sündinud Gunnar valmistas töökohas 25 000 krooni valeraha ning edastas need oma
viiele töökaaslasele levitamiseks. Valeraha valmistas Gunnar kasutades tööarvutit, skännerit ja printerit. Hiljem kasutati valeraha mitmetes müügikohtades. Ühel
korral tasus kodanik Tartus Võru tänaval asuvas kaupluses lillede eest võltsitud 500-kroonise rahatähega, teine kord ostis ta võltsitud 500-kroonise eest Raekoja
platsil seebi. Valeraha levitajad püüdsid võltsitud kupüüridest saada lahti väiksemaid asju ostes. Vaatamata sellele, et Gunnar võltsis raha suhteliselt väikeses summas, karistas kohus nii valmistajat kui ka valeraha levitajaid vangistusega.
Ka täna laekub meile informatsiooni valeraha kasutamise kohta. Nii näiteks tuli mõni aeg tagasi Tartus asuva kaubanduskeskuse valuutavahetuse kontorisse 19-aastane noormees, kes soovis Eesti kroonideks vahetada kuus võltsimistunnustega USA 100-dollarist rahatähte. Samuti on olemas ka vastupidiseid näiteid, kus püütakse vahetada võltsitud Eesti kroone välisvaluutaks.
Praktika näitab, et valeraha püütakse kasutada peamiselt väiksemates müügikohtades, kus puudub videovalve. Kurjategija eesmärk on kasutada suurema väärtusega kupüüri ja teha sellega väike ost, et saada tagasi võimalikult palju kehtivat-seaduslikku tagastusraha. Juhul, kui kasutuses on väikese väärtusega valeraha, siis lisab levitaja võltsitud kupüüre kehtivate rahatähtede hulka, püüdes müüja tähelepanu hajutada.
Reeglina on valeraha trükitud tavalisele kontoripaberile. Võltsitud rahatäht kortsutatakse, et varjata käega katsumisel selgesti eristuvat paberi erinevust. Võltsitud raha on tihti kõveralt välja lõigatud ning kupüüri servad pole ühelaiused. Võltsitud rahal puuduvad kõik ehtsal rahatähel olemasolevad turvamärgised
(hologrammid, turvaniit, vesimärgid). Seega – vähegi tähelepanelikumal vaatlusel on sellised rahatähed kergesti tuvastatavad.
Võltsitud kupüüri avastamisel tuleks kohe politseid teavitada lühinumbril 110.
Vaatamata asjaolule, et valerahajuhtumid on Lõuna-Eestis harvad, on siiski reaalne oht, et tulevikus euro kasutuselevõtmisel võltsitud rahatähtede juhtumid sagenevad. Senist kogemust arvesse võttes tuleb nentida, et võltsitud eurod on võltsingute poolest nö «kvaliteetsemad». Välisel vaatlusel võivad rahatähed sisaldada mõningaid turvaelemente, samuti kasutatakse ehtsale rahatähele sarnasemat paberit, mis käega katsumisel ei pruugi tunda anda.
Valeraha ehtsast kupüürist eristamisel aitavad kindlasti Eesti panga poolt tehtud infovoldikud, neid saab lugeda ka panga kodulehelt.
Olen kindel, et see informatsioon on pettuste ohvriks langemise ohu vältimiseks kasulik eeskätt kaupluste ja äride töötajatele, kes töötavad päevast päeva
sularahaga. Lisaks eeltoodule ei tohi unustada ka vajadust soetada tõhusa sularaha kontrolli teostamiseks ultraviolettvalgust kiirgav UV-lamp.
Et võltsitud raha eristamine ehtsast rahast põhineb siiski iga inimese individuaalsetel oskustel ja teadmistel, siis võib lõpetuseks meenutada Eesti vanasõna: «Usu ainult oma silma».