Analüütikute ja väikeaktsionäride seas tekitas ülevõtmispakkumine vastakaid tundeid. Oli neid, kes pidasid pakutavat 92,31 krooni aktsia eest õiglaseks hinnaks, aga ka teisi, keda selline summa ei rahuldanud.
Norma aktsiapaki minek rootslaste kätte tekitab vastakaid tundeid
2. märts 2010, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste hulka kuulus näiteks väikeaktsionär Rene Ilves. Ta teeniks osaluse müügist ligi 850 000 krooni, kuid nimetas seda summat võileivahinnaks.
«Paar suvalist arvu: 92,31 krooni pealt on Norma turuväärtus 1,218 miljardit,» rehkendas väikeinvestor. «Norma bilansimaht on 1,028 miljardit krooni. Käibevara on 810 miljonit, millest raha 636 miljonit. Autolivile mittekuuluvate aktsiate koguhind on 597 miljonit krooni. Raha saaks ülevõtuks Norma kassast ja 40 miljonit jääks veel ülegi.»
LHV analüütik Kristo Oidermaa märkis seevastu, et Autolivi väljaostupakkumine on Norma väikeinvestoritele soodne võimalus, kuna aktsiate eest pakutakse pea 30 protsenti kõrgemat tasu kui reedene sulgemishind.
Suure Peetri mäng
Samas nõustusid mõlemad tõigaga, et Norma aktsia pole kunagi olnud investorisõbralik. «Norma rahapaja olemasolust on aktsionärid ammu teadlikud, kuid lootust suuremaks dividendimakseks pole Autoliv siiani pakkunud,» märkis Oidermaa. Tema sõnul on kahtlane, et ettevõte börsile jäädes oma suhtumist muudab.
Eile teatas ka Norma juhatus, et teeb ettepaneku möödunud aasta eest dividende mitte maksta. Targa Investori asutaja Kristjan Lepik märkis, et Autoliv üritab niimoodi sundida suuremat hulka investoreid pakkumist vastu võtma.
«Autoliv on juba aastaid mänginud Norma väikeinvestoritega Suure Peetri ja Väikese Peetri mängu,» rääkis Lepik. «Autolivi käes on kontroll ja ta teeb, mis tahab. Normal endal on raha bilansis kasutult seismas, kuid Autoliv ei ole tahtnud seda ka dividendideks maksta. See muudaks aktsiat atraktiivsemaks ja teeks ülevõtmispakkumise tegemise raskemaks,» rääkis Lepik.
Norma juht Peep Siimon lükkas niisuguse arvamuse ümber, märkides, et ettepanek dividende mitte maksta oli tehtud juba varem. «Mõtlesime, et peaksime selle lisama, et ei tekiks segadust,» põhjendas Siimon eile.
Eelkokkulepe sõlmitud
Ülevõtmispakkumine tuli Siimonile ootamatult, kuna möödunud suvel, mil aktsia hind oli tunduvalt madalam, olnuks parem aeg seda teha.
«Ei ole minu rida kommenteerida. Nemad on oma arvutused teinud selle järgi, kuidas arvavad, et on õiglane,» vastas tegevjuht küsimusele, kas rootslaste pakutud hind on õiglane.
Siimon avaldas lootust, et täielikult Autolivi omandusse minek toob ettevõttele paremad arenguvõimalused ning Eestisse rohkem töökohti.
Suure tõenäosusega saab Autoliv vajaliku 90-protsendilise osaluse kätte, praeguseks on rootslastel teoreetiliselt käes juba 75 protsenti ettevõttest.
Nimelt on Autoliv kokku leppinud aktsionäridega, kelle aktsiad moodustavad 26,44 protsenti Norma kapitalist, et juhul kui Autoliv teeb ülevõtmispakkumise kõigi aktsiate omandamiseks miinimumhinnaga 92,31 Eesti krooni, nõustuvad nad selle vastu võtma. Norma aktsia hind tõusis eile pärast ülevõtmispakkumist 26 protsenti, 90,75 kroonini.