Poodides võidutsevad odavad tele- ja naistelehed
1. märts 2010, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastatega on ajalehtede ja ajakirjade tiraažid ja reklaamimüük langenud ning see on oma märgi jätnud ka perioodikaväljaannete müügiga tegelevate kauplustekettide käivetele.
Ajalehtede ja ajakirjade reklaamimahud on viimaste aastatega tunduvalt kahanenud, ning samamoodi on languse läbi teinud tiraažid.
Kuidas on see aga kõik mõjutanud kauplusekette, kelle üheks käibe osaks on perioodikaväljaannete müük.
Prisma Peremarketi ostujuht Pille Raaliste sõnul on võrreldes varasemate aastatega müük tema sõnul nähtavalt kahanenud. «2009. aasta müük vähenes viiendiku võrra,» tõdes Raaliste.
Suuremaid müüginumbreid näitavad küll päevalehed, kuid soodne ja menukas aeg on Raaliste kinnitusel just odava trükihinnaga väljaannetel. «Näiteks Naisteleht ja Naised.»
Prisma kliendid eelistavad Raaliste sõnul müüginumbritest lähtudes enim Õhtulehte. «Väljaannetest, mis ei ilmu iga päev, võib aga välja tuua Eesti Ekspressi, Kroonika ja Telelehe.»
A-Selver AS turundusjuht Triin Kaare sõnul on neil samuti müüginumbrid kahanenud ning lisaks on ka märgata, et väljaanded on muutunud õhemaks.
«Rohkem oleme müünud ajakirju,» täpsustas Kaare seda, et Selveri külastajad eelistavad ajalehtedele pigem kopsakamat lugemist.
Kaare lisas veel, et rohkem leiab kliendi ostukorvist ka päevakajalisi väljaandeid, nagu Eesti Ekspress, TV-nädal, Maaleht.
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaiu sõnul on neil aga hoopis vastupidine olukord. 2008/2009. majandusaastal on Maximas võrreldes aasta varasemaga ajalehtede ja ajakirjade müük tõusnud ligi kümnendiku võrra.
«Juhivad selgelt telekavad, Õhtuleht ja naistekad,» lausus Erilaid.
Maxima müügiedetabel näeb tema sõnul välja järgmine: TV Nedelja Color, Õhtuleht, Teleleht, TV Saatekava, Naised, Naisteleht ja Kroonika.
Enamasti valib Maxima klient Erilaiu sõnul ajakirju just nende päevakajalisuse, kaanestaari ning kaaneloo põhjal.
Kui sisu kahanemist ei saa Raaliste hinnangul täheldada, siis vähenenud reklaamimahud paistavad tema sõnul küll silma.
Majanduskriisist tulenevalt on lettidelt kadunud ka mitmeid väljaandeid. «Muudatused hakkasid pihta juba 2008. aasta lõpus. Eelmise aasta üks suurim turult lahkuja oli FHM,» täpsustas Raaliste.
Ajakirjandusturu muutuste tõttu on ka Kaare kinnitusel toimunud mitmete väljaannete konsolideerimised ning on märgata väikeste tiraažidega väljaannete kadumised turult.
Erilaiu sõnul paistab tema sõnul silma see, et neil müügil olevatest väljaannetest on vähemaks jäänud just venekeelseid.
Tiraažid on teinud läbi märgatava languse
Eesti Ajalehtede Liidu ja Ajakirjade Kirjastuse keskmiste kuutiraažide statistikast on näha, et numbrid on langenud tuhandete võrra.
Kui möödunud aasta jaanuaris ulatusid Eesti suurimate päevalehtede tiraažid 34 900 (Eesti Päevaleht), 65 400 (Postimees), 58 200 (Õhtuleht) ja 21 300 (Äripäev), siis tänavu on need numbrid 32 300 (Eesti Päevaleht), 59 800 (Postimees), 53 900 (Õhtuleht) ja 13 500 (Äripäev).
Ajakirjade Kirjastuse populaarsemate väljaannete tiraažid on samuti teinud läbi ajalehtedega sarnase languse. Kui möödunud aasta jaanuaris ulatus Eesti Naise tiraaž 29 000, Kroonika oma 45 000, Teleleht 45 300 ja ajakirja Naised tiraaž 29 200, siis tänavu veebruaris olid numbrid vastavalt 27 000, 41 000, 49 000 ja 27 000.