Moskvasse saabus sel nädalal Valge Maja kõrge delegatsioon, eesmärgiga venelastega soojemaid suhteid luua.
USA ja Venemaa vennastuvad Twitteris?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallijuukselisi ja väärikaid riigimehi aga pilti ei mahtunud. Ilmselt oli Henry Kissingeril muudki tegemist. Selle asemel oli Valge Maja vankri ette rakendatud ajamata habemega 32-aastane Ashton Kutcher - staar filmist «Kutt, kus mu auto on?»
Ashton on abielus näitlejanna Demi Moore'iga ning on paljudele tuntud oma MTVs jooksnud naljasaate Punk'd tõttu, kus kuulsuste kallal vempe visati ja seda kõike salaja filmilindile võeti.
Käesoleva reisi eemärk ei ole teletähe jaoks aga Kremliga seire- ega luuretehnika saladuste jagamine. Pigem pidi USA välisministeeriumi poolt «innovatsioonidelegatsiooniks» ristitud seltskond uurima, kuidas sotsiaalmeedia ja tehnoloogia kahe riigi vahelisi suhteid võiksid edendada.
Sotsiaalmeediast teab Kutcher aga nii mõndagi: tal on Twitteris 4,5 miljonit järgijat. Seda on rohkem, kui Barack Obamal, Oprah Winfreyl või CNNil. Seega oli tema valik igati põhjendatud, kaaslasteks Ebay, Cisco ja teiste selliste ettevõtete juhid.
Kutcher väidab Twitteris, et tema eesmärgiks on «2solve global issues», ehk siis globaalseid probleeme lahendada. Kuidas kõnealune reis sellele kaasa peaks aitama, jääb ebaselgeks.
Vaevalt paneb kedagi imestama tõsiasi, et Kutcheri geopoliitilised tähelepanekud oma detailsuselt Kissingerile veidi alla jääma kippusid. Moskva reporterite ees esinedes sõnas ta näiteks:
«Onlainis olles pole sul lugu, kust keegi pärit on, siit või sealt. Siis ei loe, kas teil on ühiseid huve või jagate samu unistusi. Sa lihtsalt kontakteerud inimestega.»
Hiljem avaldas ta Twitteris pildi, kus poseerib koos Siberi mehega, kel käsivarrele tätoveeritud staari enda pilt. Ühtlasi avaldas ta oma sõpruskonnale saladuse, et õlle ping-pongi mängitakse ka Vene ülikoolides ning tegi teatavaks oma veendumuse, et Venemaa valitsus võiks läbipaistvust taotledes (sic!) rohkem tehnoloogiat rakendada.
Samas ei tekitanud ta oma uues staar-saadiku staatuses Obamale õnneks sellist peavalu, nagu Elvis Presley omal ajal Richard Nixonile. Poliitikumõtteid mõlgutas nimelt Presley'gi ning 1970. aastal kirjutas ta Nixonile segasevõitu kirja, mille pakkus talle võimalust oma kuulsuse abil riiki hädast välja aidata.
Laulja soovis ka FBI agendiks hakata ning väitis, et on sügavuti uurinud narkootikumide kuritarvitamise ja nõukogulike ajuloputustehnikate olemust. Oma kirja viis Presley ise Valge Maja ukse ette. Paar tundi hiljem kutsutigi ta sisse. Presidendi jaoks oli tal kaasas ka väike kingitus: Teise maailmasõja aegne Colt 45.
«Meil on siin üks väike probleem. Elvisel on relv kaasas,» olevat üks salaagent seepeale öelnud. Elvise rahustamiseks korraldas Nixon asja nii, et rokimehest sai narkootiliste ainete ja ohtlike meelemürkide büroo auagent.
Kutcheri Venemaa-teemalised twitterdused ei pruugi talle loomulikult auliikme staatust tagada. Küll võib ta aga leida lohutust Kissingeri poolt kuulsuse kohta öeldud kuldsetest sõnadest. «Kuulus olla on seepoolest kena, et kui sa inimestele igavuse peale ajad, siis arvavad nad, et see on nende oma süü,» väitis Kissinger.