Buumiajal kinnisvara ostnud on kahjumis veel aastaid
24. veebruar 2010, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraturule sisenemiseks oli halvim aeg 2007. aasta alguses. Kolme aasta jooksul on ostjate varade väärtus langenud keskmiselt poole võrra, mistõttu on kümned tuhanded pered veel aastaid laenulõksus, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman Postimehe kinnisvara erilehes Kodu ja Kinnisvara.
Paraku ei tea keegi täpselt, kui paljude isikute vara maksab praegu vähem, kui on nende varade soetamiseks võetud laenu jooksev jääk. Selle väljaselgitamine oleks isegi kommertspankadele väga ajamahukas töö.
Seetõttu saame võtta olemasolevad andmed ja neist lähtudes teha meelevaldsed tuletused. Kuid proovigem siiski.
On fakt, et enamik kinnisvaraostjaid, kes tegid tehingu ajavahemikus suvest 2005 kuni suveni 2009, on nüüd tehinguga kahjumis. Selliseid tehinguid oli nelja aasta jooksul üle-eestiliselt kokku 190 000.
Loomulikult pole kõik varad pärast kiiret hinnalangust laenujäägini jõudnud, ent kui antud number korrutada läbi leibkondade keskmise liikmete arvuga, saame potentsiaalselt ühise murega seotud isikute hulgaks hämmastava numbri, mis küünib enam kui kolmandikuni Eesti elanikkonnast.
Isegi siis, kui arvestada, et erinevates linnades liikus hinnadünaamika veidi erinevalt ning hulk tehinguid tehti väiksema grupi investorite poolt, võib eelduslikult arvestada, et riskigrupis on ligi 100 000 vara, mille taga olevate isikute arv küünib seega veerand miljoni inimeseni.
Näide elust
Hea sissetulekuga perekond otsustas soetada endale 2007. aasta alguses 80 ruutmeetri suuruse korteri hinnaga 26 000 krooni ruutmeetri kohta.
Meenutuseks, et nii palju maksis toona keskmine korter Tallinnas – üle kahe miljoni krooni. Antud objekt maksis 2,08 miljonit krooni. Laenutingimused olid liberaalsed ning pere pidi omafinantseeringuks tasuma vaid 10% ehk 208 000 krooni.
Ülejäänud summa ehk 1 872 000 miljonit krooni tuli pangalaenust. Ligikaudu 8500-kroonine kuumakse ei hirmutanud ülemäära, sest hinnad tõusid kiirelt ja palgadki olid kõrged.
Edasi algas õudusunenägu, millest pole paljud siiani toibunud – keskmiselt 50-protsendiline hinnalangus sõi ära poole vara väärtusest ning nüüd maksab selline korter ligikaudu miljon krooni.
Laenu on pangale tasutud aga tühised kümned tuhanded kroonid. Laenujääk on seega neil ostjatel ümardatult 1,8 miljonit krooni. Langenud Euribor on küll mõnevõrra kuumakseid alandanud, kuid tõsiasjaks on, et seda korterit niipea müüa ei saa.
Müügi korral tuleks pangale tasuda ka puudujäävad 800 000 krooni või leida lisatagatis selle katteks.
Turule pole asja
Iseäranis nigelas olukorras on aga pered, kellel on oluline osa sissetulekutest majandussurutisega kaduma läinud ning kes ei suuda enam laenu jooksvalt teenindada.
Esimese võimalusena pakub pank maksepuhkust, kuid selle võimaluse kasutamisel ning maksevõime taastumatuse korral on varaomanik valusa valiku ees – kas müüa vara ise või lasta pangal algatada täitevmenetlus.
Mõlemal juhul müüakse vara ning võlg, mis panga kasuks veel üles jääb, tuleb erikokkuleppe alusel teatud perioodi jooksul igal juhul tagastada.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et ehkki ilmselt 2010. aastal saab suurem hinnalangus kinnisvaraturul läbi ning ka tehingute arv on hakanud stabiilselt kasvama, on turul kümneid tuhandeid inimesi, kellel varem võetud suure laenukoormuse tõttu pole turule enam aastateks asja.
Nemad ootavad aega, kui nende vara väärtus on taas vähemalt laenujäägini kasvanud.