Inkassofirmad tõukavad võlgniku nöörivate lepingutega kuristikku

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe soovitab inimestel sõlmida ainult selliseid maksekokkuleppeid, mida nad tõesti on võimelised täitma.
Võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe soovitab inimestel sõlmida ainult selliseid maksekokkuleppeid, mida nad tõesti on võimelised täitma. Foto: Mihkel Maripuu

Võlanõustajad on viimasel ajal kokku puutunud juhtumitega, kus kiirvõla võtnud inimesed sõlmivad üle jõu käiva lepingu inkassofirmaga, muutes sellega oma niigi raske olukorra väljapääsmatuks.

Toomas (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) võttis häda sunnil 3000 krooni kiirlaenu ja hakkas seda algul ka tagasi maksma, tasudes koos intressidega kokku 3900 krooni. Väike summa jäi aga maksmata.



«Olen põhivõla tasunud ja rohkem polnud mul võimalik maksta,» sõnas mees. Ta ei vastanud enam ka kiirlaenufirma kirjadele ja see andis nõude lõpuks edasi inkassofirmale.



Üle jõu käiv leping


Võlgnik sõlmis inkassofirmaga maksegraafiku, kohustudes tasuma 6626 krooni ja 61 senti, sest nii palju oli intresside ja viivisena juurde tiksunud. Intress oli inkassofirmaga sõlmitud lepingu järgi seitse protsenti kuus ja lisaks tuli tasuda maksegraafiku sõlmimise tasu 350 krooni. Vahel ulatub see tasu koguni 650 kroonini.



Kokkulepitud graafikust Toomas aga kinni pidada ei suutnud, tehes vaid ühe tagasimakse. Seejärel andis inkassofirma asja kohtusse ja kohus mõistiski lõpuks temalt välja 5700 krooni, mis jäi mõnevõrra alla inkassofirma nõudele.



«Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendas hageja viivise protsenti 0,3 protsendini päevas,» seisab kohtuotsuses. Varem oli see 0,85 protsenti.



Eesti ühe juhtiva võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul sõlmis Toomas inkassofirmaga selgelt talle üle jõu käiva lepingu. «Kui inimesed on sellise lepingu sõlminud, saab nad selle alusel lihtsalt kohtusse anda ja tõenäosus, et nad protsessi võidavad, on väga väike,» lausus ta.



Lihtsam olnuks muidugi kohe algul kogu võlg ära maksta, kuid see on tagantjärele tarkus. Võlanõustaja sõnul poleks inimene, kes jäi hätta juba 3000 krooni tasumisega, iial tohtinud inkassofirmaga sõlmida lepingut ligi 7000 kroonile.



«Allkirjastage ainult selliseid maksekokkuleppeid, mida olete tõesti võimelised täitma,» hoiatab Silver-Schöbe. Samas mõistab ta, et inimene on inkassofirmaga suheldes psühholoogiliselt nurka surutud. Ta tunneb nii süüd kui hirmu ja on sellisena kergesti manipuleeritav.



Harvad pole juhtumid, kus võlaorjusse sattunud ei julge enam vastu võtta telefoni ega lugeda oma e-kirju – nad lülitavad ennast elust välja.



Või teine juhtum, kus inimene müüs võla katteks korteri, kuid osa summast jäi ikka veel tasumata. Tegu on töövõimetuspensionäriga, kelle sissetulek piirdub 3800 krooniga. Esmase maksegraafiku järgi, mille pank talle koostas, oleks igakuine makse sellest suurem tulnud.



«Kuidas saab inimene sellele alla kirjutada?» küsib võlanõustaja. Ta keelaski oma kliendil seda teha ja praegu on kõik otsad lahti. Mis on alternatiiv? Kui muud lahendust ei leita, tuleb taotleda üksikisiku pankrotti.



Praegu arutusel olevat «võtmed pangale» varianti Silver-Schöbe ei poolda, sest see võib tekitada kaose kinnisvaraturul. Ennemini võiks vähendada pankrotiprotsessi aega, et inimene kiiremini oma võlast lahti saaks. Seda enam, et eluasemelaenu maksmisega hätta jäänutel pole see tavaliselt ainus kohustus.



Enamasti on neil veel kas mõni muu laen või krediitkaar­di võlg kaelas. Kui ise hakkama ei saa, soovitab võlanõustaja abi ja nõu otsida mõnelt targemalt tuttavalt või pöörduda spetsialisti poole.



Kohustused tuleb täita


Inkassofirma Intrum Justitia menetlusjuht Mihkel Veskimägi ütles, et tema firma ei sunni kindlasti kedagi hirmutades mingitele ulmelistele lepingutele alla kirjutama. Maksegraafik on tema sõnul oma olemuselt kompromiss, mis sünnib eeldusel, et võlgnik seda täita suudab.



«Vastasel juhul pole selle sõlmimisel mingit mõtet,» tõdeb Veskimägi. «Kui võlgnik on endale üle jõu käiva kohustuse võtnud, siis on viga tehtud juba varem, aga kohustus kuulub igal juhul täitmisele.»



Sellisel juhul läheb inkassofirma Veskimäe sõnul parem otse kohtusse ja siis hakkavad peagi võlga sisse nõudma juba kohtutäiturid. Kui võlgnikul on mingit vara, näiteks televiisor või röster, tuleb see Veskimäe sõnul panti viia või maha müüa.



Toimetulekuraskused pole tema hinnangul õigustus – miks ei peaks võlgnik oma kohustusi täitma ja miks ta tuleks rahule jätta? «Inimene ise on ju selle olukorra tekitanud,» lausus inkassofirma esindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles