Euromüntide veoks läheb vaja 30 veoautot
19. veebruar 2010, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eesti saab loa euro kasutusele võtta, laseb Eesti Pank euromündid vermida Soome rahapajas.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve rääkis reedel ajakirjanikele, et vermimise ettevalmistused, sh proovimündid tehakse selle aasta juuli alguseks ära. Kui 6. juulil tuleb euroliidu rahandusministrite nõupidamiselt lõplik jah-sõna, võib järgmise päeva hommikul asuda münte lööma.
Eesti euromütide tagakülge ilmestab Eesti kontuurkaart. Müntide kujunduse autor on Lembit Lõhmus.
Roosve sõnul kaaluvad Eestis ringlusse minevad mündid 600 tonni. Roosve lisas, et müntide veo turvanõuded on leebemad paberraha omast, mistõttu neid võib vedada ka Eesti-Soome vahel liikuvate laevadega.
Roosve sõnul saab ühele suurele veomasinale laadida 20-22 tonni münte. Seega tuleb kogu hädavajaliku mündikoguse vedamiseks käia üle lahe umbes 30 korda.
Müntide veo ja vermimisega tuleb keskpangal suvel kiirustada. Vastavalt esialgsele kavale hakkab keskpank münte oma varahoidlast juba alates septembrist pankadele jagama.
Selle aasta mais avaldab Euroopa Komisjon aruande Eesti majanduse olukorra kohta, seal võib komisjon teha ettepaneku lubada Eesti eurotsooni. Kui see olemas, arutab asja nii rahandusministrite nõupidamine kui ka Euroopa Ülemkogu. Viimane formaalne kinnitus peab tulema rahandusministreilt selle aasta 6. juulil.
Pärast seda algavad juba praktilised ettevalmistused, mille tähtsaim osa on sularaha ja müntide laialivedu pankadesse, jaekauplustesse ja pangaautomaatidesse.
Uus raha tuleb Eestis kasutusele suure pauguna ehk 1. jaanuaril 2011. Kahe nädala jooksul käibivad kroon ja euro paralleelselt. Pärast seda on seaduslik maksevahend ainult euro.
Keskpank on otsustanud, et ei sea ajalist piirangut kroonide vahetamisele eurodeks. Seda põhjusel, et Eesti inimesed on Nõukogude-aegsete rahavahetustega korduvalt oma sääste kaotanud. Et seda hirmu leevendada, pole tähtaega seatud, mil inimene võib tema käsutuses olnud kroonid keskpangas eurodeks vahetada.