Pensionifondi saab tulevikus vahetada kuni neli korda aastas

FOTO: Repro

Rahandusministeeriumi värske analüüs soovitab loobuda jäigast reeglist, et pensionifondi saab vahetada vaid kord aastas, sama analüüs nõuab pankadelt karmimaid investeerimisreegleid.



Kuigi finantsjärelevalve on seda korduvalt soovitanud, ei poolda rahandusministeerium riikliku pensionifondi loomist riigikassa juurde. Riikliku pensionifondi mõte on selles, et raha ülikonservatiivselt investeerides tekiks tulevastel pensionäridel kindlustunne ja kasvaks taas usaldus teise pensionisamba vastu.



Üks analüüsi järeldusi on, et pensionifondide investeerimisotsused näitavad lühenemistrendi. Samuti leiab analüüs, et osakuomanike otsused fondide valikul pole alati olnud kõige targemad. Kõige suurematel fondidel on kõige nõrgemad tulemused, kuid osakuomanikud ei hooli sellest ega vali edukamat fondi.



Poolsalajane analüüs


Kuigi fonde saaks tulevikus vahetada senise ühe korra asemel neli korda aastas, pole näiteks konkurentsiamet ka selle lahenduse üle just väga õnnelik.



Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märkis, et pensionifondi vahetamine võiks olla veelgi lihtsam. Ameti hinnangul rikub liiga harv vahetusvõimalus osakuomanike huve ega lase ka uutel pensionifondide valitsejatel tegutsema hakata.



Poolsalajast teise samba pensionisüsteemi analüüsi on täies mahus lugenud valitud ring riigiametnikke ja pankureid. Ka valitsuse liikmeile tutvustatakse seda alles tuleval nädalal, mil valitsuskabineti liikmed arutavad peale teise samba ka muid muudatusi pensionisüsteemis.



Muu hulgas on kaalumisel nn väljateenitud aastate pensioni lahutamine praegusest pensionikassast. See võiks kindlustada praegustele pensionäridele umbes kümnendiku võrra suurema vanaduspõlve hüvitise.



Rahandusministeerium andis lubaduse analüüsida teise pensionisamba süsteemi mullu sügisel, kui oli puhkenud skandaal riigi suurima pensionivara valitseja Swedbanki tegevuse ümber. Swedbank hoidis tulevaste pensionäride rahaga üleval rämpsvõlakirjafondi PDF. Skandaali summutamiseks hüvitas pank kahjud oma kassast.



Swedbanki investeerimisfondide juht Agnes Makk möönis, et nii mõnigi analüüsis pakutud piirang on ajendatud tema kolleegide otsustest.



Peamise ettepanekuna tahab rahandusministeerium piirata pensionifondide õigust osta sama pangagrupi fonde. Näiteks LHV pensionifondid ei tohiks seega osta enam sama panga muude fondide osakuid.



Nii finantsjärelevalve kui ka pankurid ise on näinud pensionifondide juhtimise suurimat probleemi just huvide konfliktis ehk olukorras, kus pensionifondide valitsejate investeerimisotsuste puhul tekib küsimus, kas tegutsetakse emapanga või osakuomanike huvides.



Makk märkis, et Swedbankil pole etteheiteid ministeeriumi analüüsile. «Oleme PDFi probleemidest õppinud, me isegi võidame, kui teised turuosalised samuti konservatiivsemaks muutuvad,» lausus Makk.



Kriisijärgne ülereageerimine


Samas pole kõik pankurid analüüsi järeldustega rahul. Üks anonüümsust palunud pankur lausus, et rahandusministeeriumi analüüs ja ettepanekud on tüüpiline kriisijärgne ülereageerimine.



«Osa dokumendist on koostanud inimesed, kes ei hooma varahalduse eripära,» lausus pankur.



Tema hinnangul on keeld oma panga fonde osta rumal, sest pensionifondi valides eelistab inimene ühe või teise panga investeerimiskogemusi ja -teadmisi, mitte aga ühe fondijuhi oskusi. Viimast on ka panga kui terviku investeerimisvalikuist keeruline eristada.



«Rahandusministeerium näeb huvide konflikti seal, kus seda tegelikult ei pruugi olla,» lausus pankur.

Tagasi üles