Viimase aasta jooksul on ennetähtaegselt vabastatud rekordiline arv kinnipeetavaid - üle kahe korra rohkem kui aasta varem.
Riik säästab raha vangide varase vabastamisega
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
25. juuli 2008, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta jooksul on ennetähtaegselt vabastatud ligi neljandik kinnipeetavaid. Kui nad oleks jäänud veel aastaks trellide taha, oleks riik tuleval aastal kulutanud nende peale 209,6 miljonit krooni (ühe vangi kohta 14 257 krooni kuus), kirjutab Äripäev.
Kuid kogukulu sisaldab nii vangide toitu, olmekulusid kui ka näiteks kulutusi hoonete ülalpidamiseks ja ametnike palkadeks.
Mart Siilivask justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest täpsustas Postimees.ee'le, et 2008. aasta esimesel poolel on vabastatud ennetähtaegselt 416 kinnipeetavat. Neist 91 jäeti elektroonilise järelevalve alla. 2005. ja 2006. aastal oli ennetähtaegselt vabastatute arv vastavalt 563 ja 581. Eelmisel, 2007. aastal vabastati vangistusest enne tähtaega 1225 inimest.
«2007. aasta suur vabanejate hulk on tingitud sellest, et siis muutus ennetähtaegse vabastamise kord ning kohtusse saadeti automaatselt kõikide kinnipeetavate dokumendid, kes selleks ajaks olid ära kandnud seaduses ennetähtaegse vabastamise eelduseks olnud karistusaja,» ütles Siilivask.
Ta selgitas, et «enne seda toimis aga süsteem selliselt, et kinnipeetav esitas ise vanglale taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks, misjärel vangla otsustas, kas saata paberid edasi kohtusse või keelduda. Ja alles seejärel tegi lõpliku otsuse ennetähtaegseks vabastamiseks kohus.»
Siilivask lisas, et ajalehes Äripäev kokku löödud riigi sääst vangide ennetähtaegselt vabastamiselt ei pruugi nii suur olla, sest ühe vangi kulude alla on arvestatud kõik üldkulud, mis ei kao automaatselt kinnipeetava lahkumisel vanglast.
Seadus lubab ennetähtaegselt vabastada neid, kes on kandnud kolmandiku karistusajast (kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja nõustuvad elektroonilise valvega, kirjutab Äripäev. Enne tähtaega ei saa vabastada neid, kes kannavad kuni pooleaastast vanglakaristust. Justiitsministeeriumi andmetel läheb uuesti vangi vaid 15 kuni 20 protsenti ennetähtaegselt vabanenud kurjategijaist, osa neist kriminaalhooldustingimuste eiramise eest.
G4Si avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul ei saa ühiskonna üldisi trende, nagu teatavate kuriteoliikide kasvu, panna vabastatute arvele, kuna tegu on pikemaajaliste majanduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud nähtustega.
Tallinna Kaubamaja turvajuht Tannar Tiitsari hinnangul ei mõjuta tänavune massiline kinnipeetavate vabastamine Kaubamaja turvalisust. Ta leidis, et vangide ennetähtaegsel vabastamisel pole otsest seost varguste hulga ega korrarikkumistega.
Enamus korduvalt varastavatest inimestest on narkomaanid ning nad varastavad karistusest olenemata, rääkis Tiitsar aripaev.ee-le ja lisas, et korrarikkumisi iseloomustab samasugune tsükkel nagu vargusi.