Väikese Eesti majanduse turgutamiseks on vaja suhteliselt väikest rahahulka, piisaks kui suitsumehed ostaks kokku mõne kuu tubakavaru. Saksa majanduse käimalükkamiseks on vaja aga hoopis enamat.
Saksa majanduselt oodatakse kosumist
18. veebruar 2010, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui statistikud teatasid, et Saksa majanduskasv oli viimases kvartalis null protsenti, siis mõjus see kriisist toibuvale Euroopale külma dušina. Väiksemgi negatiivne märk mõjub paanikat külvavalt.
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika juhataja Andrus Säälik lausus, et paanikaks pole kesise neljanda kvartali tulemuse tõttu siiski põhjust. Sääliku sõnul kujunebki kriisist toibumise graafik W-kujuliseks ja tõusud vahelduvad tagasilöökidega. Ta märkis, et Saksamaa on vähendamas majanduse elavdamise eelarvet, sellest tulenevalt ei ole ka tõus sirgjooneline.
Euro nõrgenemine peatub
Saksamaa suurim mure on praegu hoopis väljaspool riiki. Kreeka, aga ka teised mõrase eelarvepoliitikaga riigid nagu Hispaania, Itaalia, Iirimaa ja Portugal on juba praegu nõrgendanud euro kurssi. Kui Kreeka raskused peaksid süvenema, võib see viia uue usaldamatuse laineni rahandusmaailmas.
Samas aitab paari viimase kuuga kümnendiku võrra nõrgenenud euro nii Saksamaal kui ka näiteks Eestis eksporti suurendada. Säälik viitas, et ka praegune euro kurss on kõrgem kui ajalooline keskmine. Seega, hoolimata kursi kukkumisest teiste valuutade suhtes, pole euroga veel midagi katastroofilist juhtunud.
Analüütikute arvates ei juhtugi. SEB leiab oma viimases majandusprognoosis, et euro nõrgenemine dollari ja naela suhtes peatub, sest eelarvepuudujäägi probleemid on USA-s ja Ühendkuningriigis tõsisemad kui euroliidu tuumikriikides, sh Saksamaal.
SEB analüütikud ootavad sel aastal Saksamaa majanduskasvuks 2,1 protsenti, mis on kõrgem kui eurotsoonis keskmiselt. Commerzbanki analüütikud ootavad majanduskasvuks 2,3 protsenti.
Saksa suuremate ettevõtete juhid on samuti positiivselt meelestatud. Maailma suurim äritarkvara tootja SAP ootab firma läbimüügi kasvuks sel aastal 5-8 protsenti. SAPi juht Léo Apotheker ütles Financial Timesile, et kasvu ootab ta eelkõige arenevatelt turgudelt. Ka autotootja Daimleri, keemiagigandi Lanxessi ja Siemensi juhid usuvad, et 2010 tuleb edukas aasta.
Gaasijuhe abiks
Saksamaa suutis küll mullu tööpuuduse kontrolli alla saada, kuid tänavu peaks see taas kerkima, jõudes üle kaheksa protsendi tööealisest elanikkonnast. SEB analüütikud viitavad, et tööpuudust hoidis riik kontrolli all tugevate abipakettidega.
Saksa «Kurzarbeit»-programm on päästnud pool miljonit töökohta. Samas on see maksumaksjale ülikulukas. Asja tuum on selles, et inimene töötab lühendatud tööpäevaga, vahe hüvitab valitsus. Üks selline töökoht maksab kuus 590 eurot. Samas maksab töötu Saksa riigikassale ühes kuus ligi 1500 eurot.
Saksa majandus sai veebruari alguses ka olulise positiivse sõnumi, kui Soome valitsus andis loa Nord Streami ehituseks. Soome valitsuse heakskiidu järel jõudis lõpule projekti kooskõlastamine ja nüüd saab Nord Stream keskenduda ehitustöödele.
Tõsi küll, Maailma Looduse Fond (WWF) püüab Saksamaal siiski veel ehitusele vastu seista, aga Financial Timesi teatel loodab torujuhtme konsortsium alustada ehitustöid graafikujärgselt aprillis.
Juba tuleval aastal loodab Nord Stream läbi veealuse torujuhtme juhtida esimese koguse maagaasi Venemaalt Euroopasse. Vanale Euroopale on tähtis omada maavarade juurde otselinki, mida ei ähvarda näiteks Ukraina-Vene poliitilised erimeelsused.
Nord Stream suudab läbi lasta neli viiendikku vene gaasi ekspordist Lääne-Euroopasse. Torujuhtme kaudu saab Euroopa kümnendiku gaasitarbimisest.
Financial Times tsiteeris sama uudise juures Poola välisministrit Radoslaw Sikorskit, kes võrdles piki Läänemerd kulgevat torujuhet Molotov-Ribbentropi paktiga.