Eurotsoon Kreeka pisaraid ei usu

Pildil on ELi endine majandusvolinik Olli Rehn ja endine eurogrupi president Jean-Claude Juncker (paremal).

FOTO: AFP / Scanpix

Eurotsooni rahandusministrid ütlesid eile õhtul Kreekale, et kui tänavuseks lubatud kärped piisavaks ei osutu, tuleb neil riigirahanduse korrastamiseks märtsi jooksul täiendavad kulukärpimise ja tulutõstmise meetmed käiku lasta.


Ministrite grupi eestkõneleja Jean-Claude Juncker ütles, et Kreeka valitsus peab keskenduma kulutuste kärpimisele, näiteks vähendama praegusi kapitalimahutusi ja investeeringuid, kuid lisaks tuleb leida ka uusi viise, kuidas riigikassase raha juurde tuua.

Seega on selge, et Euroopa Liidu poliitikategijate kõrvad on kurdid kreeklaste palvetele täiendavad kasinusmeetmed hetkeks unustada ja lasta neil rahus oma vastvalminud päästeplaan «lahti kirjutada», et finantsturud võimalike makseraskuste osas maha rahustada.

Kreeka lubas vähendada oma puudujääki tänavu 4 protsendipunkti võrra, nii et see oleks aasta lõpuks 8,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellele plaanile andis Euroopa Komisjon kahe nädala eest kõhklemisi ka oma heakskiidu, kui valitsus soostus nende palvel lisama täiendavaid maksutõstmisi ja palgalangetamisi.

Kreeka peaminister George Papandreou hoiatas ELi möödunudnädalasel tippkohtumisel, et ta valitsus võib kukkuda, kui nad paluksid inimestel püksirihma veelgi rohkem pingule tõmmata pärast seda, kui nad juba hakkasid uskuma, et EL jäi plaanide senise seisuga rahule.

ELi rahaasjade volinik Olli Rehn ütles aga nii: «Me oleme märganud, et plaani rakendamise, makromajanduse ja finantsturgudega seotud riskid ja hirmud on hakanud materialiseeruma. Ning seepärast on täiendavaid meetmeid kindlasti tarvis.»

Nii jätsid eurotsooni rahandusministrid Kreeka ilusti praepannile ning rääkisid peamiselt sellest, et valitsus peab täitma oma lubadused - ega hakanud ebamääraselt heietama sel teemal, kas nende möödunud neljapäevasest toetusavaldusest saaks välja lugeda ka mingeid konkreetsemaid abitõotusi.

«Ma küsin kõikidelt, kes neid uusi kasinusmeetmeid ihkavad: kui me midagi sellist täna välja kuulutaksime, kas siis turud jätaksid meid rahule? Mina pakun, et nad jätavad meid rahule vaid siis, kui me asume praktiliselt rakendama seda, mida möödunud neljapäeval Euroopa Nõukogus otsustati,» ütles Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou.

«Meie suurim puudujääk ei ole mitte riigieelarve puudujääk, vaid usalduse puudujääk,» ütles ta Euroopa Poliitikakeskuse ajutrusti koosolekul.

Euroopa ettevõtetele Kreeka kriisist tulenevaid riske rõhutas ka ELi tööandjate ühing BusinessEurope, kes ütles, et riigivõlakirjaturgudel lahvatanud pinged mõjuvad laastavalt majanduse taastumisele, piirates firmade juurdepääsu pangalaenudele ning tõstes kapitali maksumust.

Saksamaa on aga jätkuvalt seda meelt, et Kreekat ei tohi mingil juhul välja aidata. «Sest niipea, kui neid aidatakse, puruneb tamm ja uputus on käes. Kui me hakkame üles upitama riiki, kes ühestki reeglist ei hoolinud, siis ei saaks me enam kellelegi ära öelda,» kirjutab tänases Financial Timesis endine Euroopa Keskpanga vanemanalüütik Otmar Issing.


Copyright

The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles