Rämpsvõlakirjade müügitempo saavutas suurima kiiruse alates 2005. aasta septembrist, andes taas kord märku, et investorite mured riigivõlgade pärast levivad ka teistele krediiditurgudele.
Võlakirjaturul müüakse hoogsalt rämpsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipper FMI andmetel võeti kolmapäevale eelnenud seitsme päevaga USA kõrge tootlusega ettevõtlusvõlakirjade (rämpsvõlakirjade) fondidest välja ligi 1 miljard dollarit, mis on viimase nelja ja poole aasta suurim väljavool.
Kõrge tootlusega võlakirjadele spetsialiseerunud Fridson Investment Advisorsi tegevjuht Martin Fridson ütles, et nii rutakalt müüdi rämpsvõlakirju viimati kriisi põhjas ehk 2009. aasta märtsis.
Rämpsvõlakirjade tootluse vahe USA riigivõlakirjade omaga on alates 11. jaanuarist kasvanud rohkem kui 100 baaspunkti võrra ja on nüüd Bank of America Merrill Lynchi indeksi järgi ligikaudu 700 baaspunkti.
«Kuigi firmade olukord on üldjoontes paranemas - ja küllalt kiiresti - mõjutavad hapuvõitu riigilaenud siiski kogu krediiditurgu,» ütlesid Morgan Stanley analüütikud.
«Kui riigirahanduse rasked ajad toovad kaasa eelarvete karmistamise ja kõrgemad intressimäärad, võib kahekordse majanduslanguse variant ilmselt kõne alla tulla. Sest ettevõtluse alused saaksid sellisel juhul hoobi, mis võiks selle vabalt röövastelt maha paisata.»
Rämpsvõlakirjad, mida väljastavad investeerimisjärgust allapoole jäävad ettevõtted, läksid mullu üliväga hinda.
Investorid valasid neisse rohkem kui 30 miljardit dollarit, otsides kõrgemaid kasumeid ajal, mil ametlikud intressid rekordiliselt madalale kukkusid.
Kõrgete tootluste nõudlus tõi kaasa ka võlakirjade hoogsama väljastamise, mis omakorda võimaldas sularahanappuse käes vaevlevatel ettevõtetel oma olemasolevate laenude maksmiseks uusi laene võtta.
Seega tuli ettevõtetel kohustuste täitmisega vähem probleeme, kui kardeti - mis vallandas edutsükli, kus esmajärjekorras ostetud rämpsvõlakirjad hakkasid investoritele üle 50 protsendi kasumit tooma.
Möödunud nädalal tõmmati aga USA rämpsvõlaturult ja börsidelt välja 984 miljonit dollarit, mis on Lipper FMI andmetel suurim summa pärast 2005. aasta 28. septembrit. Nälja nädala kokkuvõttes oli tegemist esimese miinusega alates märtsikuust.
Lipperi arvestatud väärtpaberifondide varade netoväärtus langes nädalaga 1,6 miljardi dollari võrra, kajastades turgude langust ning kujutades endast suurimat kukkumist alates kriisi haripunktist 2008. aasta novembris.
Kas praegune väljavool ka tegelikult rämpsuralli lõppu tähendab, sõltub Fridsoni sõnul sellest, kas Kreeka kriis laheneb või levib. «Kui probleem kestab või hullemaks läheb, on see kurb sõnum kõikidele riskantsetele varadele, rämpsvõlakirjad kaasa arvatud,» ütles ta.
Samas lisas ta: «Kui riikidel kergemaks läheb, võib turuolukord väga järsult pöörduda, kuna investoritel on ikkagi veel ohtlik sularaha enda käes hoida.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.