Laenusoodustus muutub tänavu riigile odavamaks
15. veebruar 2010, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljuvaieldud kodulaenu intresside maksuvabastuse alusel inimestele tänavu tagastatav rahasumma kahaneb üle kahe korra, sest intressid langesid ja vähenemas on laenude kogumaht.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi läheb sel aastal tagastamisele kokku 240 miljonit krooni kodulaenusoodustust, see on 2009. aasta maksustatava tulu pealt. Mullu tagastati samadel alustel, 2008. aasta eest 588 miljonit krooni.
Tegemist on üldse esimese korraga, kui maksuvabastus riigi jaoks odavamaks muutub – alates kehtestamisest kuni mulluseni on summa igal aastal kasvanud (vt kõrvalolev graafik).
Ammune arutelu
Eluasemelaenu tulumaksutagastuse võimalus kehtestati Eestis aastal 1996. See tähendab, et soodustus on meil sama vana kui eluasemelaen ise. Just 1996. aasta märtsis tõi Hansapank esimesena Eestis eluasemelaenu turule: seda võis saada kuni kümneks aastaks suuruses 100 000 kuni üks miljon krooni (kuid arvestus käis Saksa markades).
Esialgse laenutoote käivitamisel oli omafinantseeringu nõue võrdlemisi karm – 40 protsenti. Laenutaotleja brutopalk pidi 1996. aastal olema vähemalt 5000 krooni ja laenu teenindamiseks ei tohtinud kuluda üle 30 protsendi laenutaotleja pere sissetulekust. Tagatiseks tuli pantida ka ostetav eluase (hiljem asendati see nõue hüpoteegiga). Hansapanga järel hakkas kohe sarnast laenu pakkuma ka Hoiupank.
Toona oli tegu täiesti uue asjaga kogu Ida-Euroopas, esimeste eluasemelaenude väljaandmiseks laenas Hansapangale raha Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Nendes oludes oli riigi poolt intresside maksuvabastuse kehtestamine laenuvõtjale teretulnud soodustuseks.
Esimese aasta eest oli tagastatud summa vaid kümne miljoni krooni ringis (1997) ja laenuvõtjaid mõni tuhat. Sellest ajast on kodulaen muutunud massiliseks, tingimused oluliselt paranenud, kuid vahepealse kinnisvara hinnaralliga kaasaminek nõudis paljudelt enda viimase nööbini kinnilaenamist.
Sedamööda, kuidas laenamine levis, hakati keskpangas ja Toompeal kõnelema ka soodustuse võimalikust kärpimisest või kaotamisest. 2005. aastal vähendatigi võimalikku intresside maksimumsummat, mille pealt tagastused on lubatud.
Tõsisemalt oli eluasemelaenu intresside maksuvabastuse täielik kaotamine viimati arutusel 2006. aastal, enne viimaseid parlamendivalimisi. Seda nõudis taas Eesti Pank, kes nägi laenamise ohtlikku kasvamist. Siis oli laenuvõtjaid aga ca 80 000, mida poliitikud pidasid oluliseks valijarühmaks. Sarnastel põhjustel nagu toona, võib laenusoodustuse kaotamine luhtuda aga seegi kord, tuleval aastal on taas valimised.
Mullu taotles oma tulusid deklareerides eluasemelaenu intressidelt tulumaksutagastust umbes 120 000 inimest, tagastusi aga tehti 103 000 inimesele.
Pärast 2007. aasta valimisi ei olnud uuel valitsusel kohe tahtmist maksuvabastuse kaotamist üles võtta. Rahandusminister Ivari Padar vastas kaks kuud pärast ametissesaamist küsimusele, mis saab soodustusest, mille kaotamist on Eesti Pank pidevalt nõudnud, lihtsalt nii: «Eesti Pangal on Eesti Panga õigus küsida ja nõuda. Aga meie ei ole seda arutanud.»
Kasulik rikastele
Rahandusministeeriumi arvestuste järgi läheb enamik laenutagastusi ning suurem osa tagastatavast summast jõukamatele inimestele. Kui keskmises tulurühmas saab tagastusi 14,3 protsenti inimestest, siis kõige jõukamas tulurühmas sai neid mullu 62,4 protsenti. See arvestus aga vaatleb üksnes neid 670 000 inimest, kes mullu tuludeklaratsiooni esitasid. Ülejäänutest on enamik töötud, pensionärid või üliõpilased, kes enamasti nagunii eluasemelaenu võtta ei saa.
Tänavuseks on eluasemelaenu võtjate kulud oluliselt kahanenud ka intresside langemise tõttu. Rahandusministeeriumi andmeil olid kodulaenuvõtjate intressikulud 2008. aastal Eestis umbes viis miljardit krooni, tänavu aga vaid umbes kaks miljardit.
Kodulaenu soodustuse järkjärgulist kaotamist eelkõige tulevastele laenuvõtjatele pooldab Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi, teise valitsuspartei IRLi esimees Mart Laar aga lubas hiljuti avalikult blokeerida igasugused katsed kaotada laenusoodustus.