Maardu graniidikaevandus moondus pumpelektrijaamaks

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kirjutas eelmisel nädalal alla Maardu graniidikaevanduse keskkonnamõjude aruandele, avades sellega tee hiigelprojektile Tallinna külje all.

Ettevõtja Peep Siitami juhitav graniidikaevanduse projekt on nüüdseks moondunud veelgi suurejoonelisemaks pump-hüdroelektrijaama kavaks. Kui veel mullu oli juttu umbes kahe miljardi kroonisest investeeringust Tallinna külje alla, siis praeguseks on projekti eeldatav eelarve paisunud ligi nelja ja poole miljardi kroonini.



«Keskkonnamõjude aruande heakskiit on väike edusamm, mis kinnitab seda, et projekti keskkonnamõjud on kontrolli all,» märkis ettevõtja. «Kahjuks see ei aita meid edasi suhetes kohaliku omavalitsusega.»



Siitami sõnul ei taha Jõelähtme vallavalitsus kuuldagi kaevandusala detailplaneeringu algatamisest. Viimane on aga hädavajalik, et saada riigilt kaevandamisluba.



Et Maardu kunagisest fosforiidikaevandusest jõuda graniidikihini, tuleb kaevata 250 meetri sügavune auk. Kaevetöö läbib kambriumi-vendi põhjaveekihi. Peale veetaseme languse terves Põhja-Eestis ohustavad kaevetööd ka veekihi puhtust.



Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles, et ta ei taha graniidikaevandust oma valda. Kaevandus tähendab müra, tolmu ja lõhkamistöid. Ka projekti uus variant tähendaks suure karjääri rajamist.



«Ma ei ole nõus sellega, et Rebala ja Võerdla küla all toimuks killustiku ja graniidi kaevandamine,» ütles Rebalas elav endine maksuametnik Vilve Niinepuu, kes mäletab, kuidas kunagine fosforiidikaevandus tema koduküla elu rikkus.



Pensionär Niinepuu meenutas, et kunagi oli graniidikaevanduse vastu võitlemine osa laulvast revolutsioonist. Tema hinnangul läheb praegu korda vaid raha.



Värske kava aga muudab graniidikaevanduse maapealsete ehitiste asukohta. Need ei tuleks enam vana fosforiidikaevanduse põhja, vaid Muuga sadamasse Tahkumäe neemele.



Projekti juhtiva OÜ Energiasalv juhatuse esimees Lembit Vali märkis, et graniidikaevanduse projekt jääb neil ootele, selle asemel on esmatähtis pump-hüdroelektrijaam. Viimane on samas esmalt graniidikaevandus, sest tuleb õõnestada graniidikihti reservuaar.



Energiasalv on Siitami investeerimisettevõtte Vool tütarfirma. Maa-aluse elektrijaama partneriks on tuulegeneraatorite ehitaja 4Energia, mis suures osas toetub Norra firmale Vardar.



Siitam märkis, et loodab enne elektrijaama käikuminekut maa alt välja tuua kuus miljonit tonni graniiti.



Vali sõnul kujuneb projekti maksumuseks 4,3 miljardit krooni. Selle raha eest saab


500 MW võimsusega turbiini, mis töötab mereveega. Elektrit tootes lastakse merevesi otse Muuga lahe põhja kaevatava käigu kaudu läbi turbiini enam kui 500 meetri sügavusele maa alla, kolme miljoni kantmeetri suurusse reservuaari.



Vali ütles, et selline reservuaar täitub 12 tunniga. Seejärel tuleb vesi pumpadega uuesti merre tõsta ja tootmistsükkel saab otsast alata. Kiirelt käivituv pump-hüdroelektrijaam saaks kasutada elektrihinna kõikumist börsil, tootes kalli hinnaga ja kasutades odava ajaga elektrit veereservuaari tühjendamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles