Umbes kuu tagasi sattus Mendi Maisla liiklusõnnetusse, milles tema oli kannatajaks. Auto remondikalkulatsioon tehti ära, Ifi kindlustusselts lubas kahjud hüvitada, kuid esmalt kästi Maislal endal kulud kanda.
If hoiab klientide mugavuse pealt kokku
10. veebruar 2010, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on ju absurdne!» oli Maisla nördinud. Veel pahasemaks tegi teda see, et kui ta ei maksa, arvestab autot remontinud Ropka Autopood summast viivist üks protsent iga üle läinud päeva kohta. Ifi kindlustusseltsi helistades kästi arve ise ära maksta, sest nii asjad lihtsalt käivad.
Oma sõnade tõestamiseks on mehel If P&C Insurance ASi väljastatud garantiikiri, kus must valgel kirjas: hüvitise väljamaksmiseks palume pärast remondi teostamist ja arve tasumist saata e-postile kahjud@if.ee taotlus koos tasutud arve ja maksekorralduse koopiaga.
Maislat ärritas just see, et tema, kes ei olnud õnnetuse põhjustaja, peab nüüd edasi-tagasi jooksma, tegema kindlustusfirma tööd ja veel remondi eest ka raha välja käima.
Praeguseks on ta jõudnud Ifiga kokkuleppele ning ise eelnevalt remonti kinni maksma ei pea. Arusaamatu on talle aga siiamaani, miks teda niimoodi jooksutada taheti.
Tavaline protsess
Asja uurides tuleb aga välja, et Ifi sellises käitumises ei ole midagi veidrat või seadusevastast, sest õnnetusse sattunud Ford Transit on võetud arvele Maislale kuuluva firma Mentli OÜ varana ning firmade puhul tohib ja on kindlustusfirmale soodsam asju ajada niipidi.
Ifi sõidukikahjude osakonna juhataja Taavi Kiibus ütles, et kahjukäsitlusprotsess, kus käibemaksukohustuslasest juriidiline isik tasub kahjujuhtumi järel autoremondi arve ning saab remonditeenuselt tasutud käibemaksu riigilt tagasi, on juba üle 10 aasta kasutusel olnud praktika enamikus Euroopa kindlustusseltsides.
«Kuivõrd käibemaks tavapärasel juhul ei ole käibemaksukohustuslase jaoks kulu – remondiarvelt tasutud käibemaks ei ole kahju osa –, siis on kindlustusseltsil võimalik muuta kahjukäsitlust kuluefektiivsemaks ja selle tulemusel pakkuda ka soodsama hinnaga kindlustuslahendusi. Pikas perspektiivis võidab kogu kindlustusturg,» rääkis Kiibus.
Soodus kindlustusele
Ergo Kindlustuse transpordikahjude osakonna juhataja Rain Tomingas ütles, et tegemist on kokkuhoiuga just kindlustusseltsi, mitte kliendi jaoks, ning et Ergo kasutab sellist lähenemist väga harva.
«See tekitab kliendile üldiselt ebamugavusi, ta peab ise leidma algul need vahendid, et ära maksta, käibemaksu osa saab ta tagasi alles järgmisel kuul, kui toimub käibemaksu tagasiarvestus,» põhjendas Tomingas.
Jääb aga küsimus, miks If Maislat ei teavitanud, et juhtumisse suhtutakse kui kahe firma vahelisse asjaajamisse?
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul ei ole see üldse vajalik, sest kui auto on arvel firma varana, siis peaks sellega sõitja ise teadma, et nii sellesse ka suhtutakse.
Käibemaksuseadus
§ 3. Maksukohustuslane ja maksukohustus
• (1) Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.