Tigasson ja Vedler: Eesti probleem on madal üürimise kultuur
6. veebruar 2010, 17:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti probleem on, et üürikorteritele on nõudmised madalad ja inimesed tahaksid kõik ise kinnivaraomanikud olla, leiavad ajakirjanikud Külli-Riin Tigasson ja Sulev Vedler.
Arutledes Vikerraadio saates «Rahva teenrid» küsimuse üle, kas eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus tuleks kaotada või mitte, märkis ajakirjanik Külli-Riin Tigasson, et tegelikult on praegu palju paremas olukorras pered, kes kodulaenu tagasimaksmise asemel hoopiski üürivad korterit. «Kui raskustes pere elab üürikorteris, siis neil on võimalik saada toimetulekutoetust, sest üürikulu loetakse väljaminekute hulka, aga kui pere elab laenuga ostetud korteris, siis laenumaksed justkui ei ole kulu,» selgitas ta toimetulekutoetuste maksmise loogikat.
«Eesti ongi selles mõttes natuke viltu riik, sest meil on liiga palju omanikke. Me ei üüri,» lisas ajakirjanik Sulev Vedler. Ta tõi näiteks Berliini, kus on väga palju üürnikke. Kuna linnavalitsus teatab regulaarselt avalikult üürihindu, siis on omanikel raske üüri tõsta. «Seal küll tõusevad kinnisvarahinnad, aga samas üürihinnad on suhteliselt paigas,» rääkis Vedler.
Tigasson lisas, et Saksamaal ei tohi omanik tõsta üüri üle seitsme protsendi aastas ning lisaks on seal suur munitsipaalüürisektor, mis on aidanud takistada kinnisvaramulli kasvu.
«Kui me vaatame kortereid, mida meil pakutakse, siis on need hoopis teistsugused, kui riikides, kus on arenenud üürimise kultuur. Pakutakse kulunud kehvakese mööbliga kortereid ja inimesel puudub igasugune kindlus, et omanik ei ütle, et kuu aja pärast lähed ära,» jätkas Tigasson. «Arusaadav, et lastega perele tundub parema alternatiivina kodu ostmine.»