Maksuamet saab üha rohkem vihjeid ümbrikupalga maksmisest
3. veebruar 2010, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti (MTA) esindajate sõnul pöördub üha rohkem inimesi maksuhalduri poole vihjetega ümbrikupalga maksmisest.
Läinud aastal jahtis maksuhaldur ümbrikupalga maksjaid taas agaralt. Kokku alustas MTA mullu 407 ja lõpetas 201 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel määrati ettevõtetele lisamakse summas ligi 29 miljonit krooni.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on ümbrikupalk levinud eeskätt väikestes ettevõtetes. Positiivseks võib aga pidada seda, et võib täheldada ümbrikupalga maksmise mõningast vähenemist.
Head näitajad
Kuigi inimeste tehtud vihjete hulk ümbrikupalkade maksmise kohta on kasvanud, pole see Veermäe kinnitusel siiski maksuhalduri ümbrikupalkade avastamise tulemuslikkust kuigi palju parandanud.
Koguni 95 protsendil juhtudest pole vihjete teel laekunud infot võimalik kasutada. Ametliku käigu saab seega vaid viis protsenti kaebustest ning ülejäänud kontroll lähtub maksuhalduri enda tööst.
MTA peadirektor Enriko Aav tõdes, et Eesti maksumaksja on üldiselt korrektne. Ta lisas, et kui võrrelda eelmise aasta maksulaekumiste vähenemist riigi majanduslanguse näitajatega, on maksulaekumised kahanenud kvartalite lõikes vähem (ca 11–12 protsenti) kui majanduslanguse määr (ca 15–16 protsenti).
«Üldiselt on maksumaksja korrektne, ka majanduslanguse tingimustes. Maksudest hoidumine pole vaatamata raskemale ajale olnud esimene valik maksumaksjale,» nentis Aav.
Tema sõnul oli möödunud aasta ettevõtetele raske ning see kajastus ka arvudes. Nii selgub MTA andmetest, et aastaga on Eestis töötajate arv vähenenud ligikaudu 73 000 inimese võrra ehk 13,1 protsenti. Palgafond on samal ajal kahanenud aga veelgi enam – ligikaudu 21,5 protsenti.
«Palgafondi on oluliselt rohkem vähendatud kui töötajaid ja see on meie jaoks hea märk. See näitab, et vaatamata raskustele üritatakse hakkama saada ja püütakse olla õiguskuulekad,» ütles Aav.
Töötajate arv vähenes
Samas tunnistasid maksu- ja tolliameti esindajad, et möödunud aasta oli raske ka maksuhaldurile, kuna 2008. aastal kärbiti töötajate arvu. Sellest hoolimata suutis amet 2009. aastal kontrollide käigus näidata häid tulemusi.
MTA tuvastas mullu, et inimesed jätsid deklareerimata ja tasumata makse kokku 877 miljoni krooni ulatuses. Aasta varem oli vastav näitaja 730 miljonit krooni.
Tasumata ja deklareerimata maksude arvestuses on kõige enam probleeme seotud käibemaksuga (70 protsenti), juriidilise isiku tulumaksuga (20 protsenti) ning füüsilise isiku tulumaksuga (5 protsenti).
Vihjete statistika
Laekunud vihjete arv
• Ümbrikupalk
2008 – 656 2009 – 1123
• Tulude varjamine
2008 – 189 2009 – 108
• Üüritulu
2008 – 82 2009 – 126
• Käibe varjamine
2008 – 30 2009 – 162
Allikas: MTA