Andrus Karnau: tuumajaama terendav tipp
1. veebruar 2010, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm kõige kuumemat energeetikauudist viitavad sellele, et jäägitult taastuvenergiat soosiv poliitika hakkab Eestis mööda saama. Kõigepealt teatas Elering, et otsib võimalusi pidurdada tuuleparkide laienemist. Seejärel kärpis riigikogu toetusi hakkpuidust elektritootmisele.
Vähemalt praegu teadaoleva tehnoloogia juures on tuuleenergia liiga suur osakaal maksumaksjale ülemäära kulukas. Seda põhjusel, et tuult ei saa sundida.
Küll aga saab sundida elektrijaamade omanikke hoolitsema selle eest, et kui taastuvenergiatoetust võtta, siis tuleks hakkpuidust ühtaegu nii sooja kui ka elektrit toota. Viimase osas on just Soome Fortum näidanud Tartus üles leidlikkust ja püüdnud osa elektritootmise kulutusi ka toasoojaarvetega sisse kasseerida.
Kolmas märkimisväärne sündmus on Nord Pooli elektribörsi tulek Eestisse. Juba teisipäeval allkirjastatakse Tallinna kesklinnas asjakohane leping. Börsi puhul on kõige tõsisem probleem seotud elektrihinnaga. Algul saab Eesti suurim elektritootja võimaluse küsida sellist hinda, nagu meeldib. Päris utoopiliseks ei saa hinnataset ajada, aga tõsiasi on see, et konkurentsiameti valvas silm enam kasumimarginaali ei piira. Peale selle liitume Nord Pooli «suure katlaga», kus hind on märkimisväärselt kõrgem siinsest. Ühendatud anumais peaks tase ühtlustuma ja Eesti anumake on võrreldes Soome, Rootsi ja Norraga sedavõrd väike, et meie hinnatase peaks kerkima.
Börsi positiivne efekt on kahtlemata selles, et ühelgi tootjal ei saa olla märkimisväärset eelist. Vähemalt teoorias. Samas jääb praktikas tõsiasjaks see, et ka börsi avanemise järel toodab Eesti Energia lõviosa siinsest elektrist. Teiste tootjate osakaal on sedavõrd väike, et see pole energiavarustuse seisukohast tähtis. Tegu on puhtalt erakapitali äriprojektidega.
Viimased ehk uued energiaprojektid on eranditult tuule tiibadesse saanud riigi tagatud energiatoetuste abil. Nii maksab iga elektritarbija ju oma taskust kinni Väo või Tartu Fortumi või mõne tuulepargi investeeringukulu.
Eesti poliitikud on otsustanud, et kodumaal tuleb suuta toota kogu tarbitav elektrienergia. See tähendab niisiis, et riigis peab olema üks või kaks suurt elektrijaama. Hakkpuit või tugev tuul seda tagada ei suuda. Esialgu aitab meid põlevkivi. Roheliste kombel võib unistada Muuga sadamasse kerkivast kivisöejaamast, aga majanduslikult reaalsem on siiski oma tuumajaama püstitamine. Tuumadebatt on alanud ja lähiaastad toovad ilmselt selles küsimuses otsuse.