Väärismetallid kallinesid läinud aastal hüppeliselt

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuldmündid Tavidi valuutavahetuses.
Kuldmündid Tavidi valuutavahetuses. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eelmine aasta kujunes väärismetallide jaoks säravaks, kui arenevate turgude taashoogustunud majandused ning dollari nõrkus aitasid kullal kallineda 25, hõbedal 48, plaatinal 56 ja pallaadiumil koguni 118 protsenti, kirjutab LHV analüütik Erko Rebane ettevõtte veebiküljel.


Tema sõnul on valitsused ja keskpangad suutnud läbi pretsedenditute stimuleerimiste ja nulliprotsendiliste intressimääradega viia maailmamajanduse taastumiseni, mis veel aasta tagasi oleks tundunud paljudele uskumatuna.

Kuid nagu Milton Friedman on öelnud, põhjustab inflatsiooni alati ja igal pool rahapakkumise kasv, mistõttu hakkasid investorid mullu dollarite trükkimise tagajärgede eest kaitset otsima majanduslikult stabiilsema väärtusega väärismetallidest.

Täna küündivad globaalse majanduse 2010. aasta kasvuprognoosid juba üle 4 protsendi ning aktuaalseimaks teemaks on saanud stiimulite eemaldamine.

Viimasel kolmel korral, kui USA föderaalreserv (FED) intresside tõstmise tsüklit alustas, kippus dollar kuus kuud enne tugevnema ning kuuel järgneval kuul jällegi väärtust loovutama.

Arvestades aga suurenenud tõenäosust, et FED alustab laenumäära kergitamist aasta teises pooles, hindab Deutsche Bank valuuta vahetuskurssidest tingitud toetust kullale sel aastal vähem konstruktiivsemaks.

Mitmete analüüsimajade arvates pakuvad paremat investeerimise väljavaadet väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse-pakkumise profiilile.

Ligikaudu 60 protsenti plaatina ja pallaadiumi nõudlusest läheb autotööstuse arvele, mistõttu mängib autotoodangu kasv ja varude suurendamine nimetatud väärismetallide hinnakujunemises olulisimat rolli.

Automüük tegi läinud aasta teises pooles valitsusepoolsete toetuste toel üsna robustse tagasituleku, saavutades Deutsche Banki hinnangul kokkuvõttes null-protsendise kasvu Lääne-Euroopas ja 7-protsendilise kasvu Ühendriikides.

Tänavuseks USA automüügi kasvuks prognoositakse 12,4 miljonit sõidukit (+20 protsenti) ning mullu tänu 46-protsendisele kasvule maailma suurimaks autoturuks tõusnud Hiinas (13,6 miljonit masinat 2009. aastal) võib General Motorsi Hiina üksuse juhi hinnangul sel aastal tänavatele jõuda kuni 15 miljonit autot (+10 protsenti).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles