Riigikogul napib enne toetuste määramist infot
26. jaanuar 2010, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus läheb kolmapäeval edasi elektrituruseaduse lugemine, saadikud jagavad miljarditesse kroonidesse küündivaid toetusi, teadmata samas nende mõju majandusele.
Esmaspäeval otsustas riigikogu majanduskomisjon toetada elektrituruseaduse parandusettepanekut, millega hakkavad taastuvenergiatoetust saama ka firmad, kes enda toodetud rohelise elektri ise ära tarbivad. Kui suure koormuse riigikogu selle otsusega inimeste õlule lükkab?
Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kostis, et see ei ole suur summa ja küsida tuleb majandusministeeriumilt. Riigikogu liige Kalle Palling märkis, et ettevõtete arvu, kes toetust saama hakkavad, teavad ettevõtete erialaliidud. «Meie jaoks on tegemist pigem põhimõttelise lähenemisega, et muuta tootmist efektiivsemaks,» lausus Palling.
Teiseks leidis majanduskomisjon, et kärpida tuleb Eesti Energia taastuvenergiatoetust hakkpuidu katlasse ajamise eest. Mis on siis poole aastaga muutunud, sest veel mullu suvel oli valitsuskoalitsioon selle maksmise poolt?
Palju emotsioone
«Narva elektrijaamade energiahind on 40 senti, aga dotatsiooniks 84 senti kilovatt-tunnis, siin on väga suured käärid, see ei ole põhjendatud,» lausus Urmas Klaas.
Aga mullu olid tootmishind ja toetuse määr samad? «See on ka maailmavaateline küsimus, toetust on mõtet maksta siis, kui tootmine on koostootmise printsiibil, ja rakendust leiab soojus ja valgus,» ütles Klaas, lisades, et ka puiduturg, mida oli vaja suvel turgutada, on praegu kriisist üle saanud.
Riigikogu liige Toomas Tõniste tunnistas, et elektrituruseaduse ümber käivates aruteludes on palju emotsioone, kuid vähe ratsionaalseid argumente. Ometi määrab see seadus mitmesuguseid toetusi, mille suurus on aastas mõnest miljonist kuni 1,2 miljardi kroonini.
Lisaks on igal toetusel pikaajaline mõju. Mõni suhteliselt väike dotatsioon võib paari aastaga kasvada üle jõu käivaks kohustuseks. «Elektrituruseaduse ümber ei aeta enam terve mõistusega poliitikat,» lausus Tõniste. «Kasutusel on arusaamatud argumendid, mingid seltskonnad ajavad oma asja.»
Tõniste usub, et Narva jaamadele makstav taastuvenergiatoetus ei ole puidu hinda üles ajanud, riigikogu Reformierakonda nõustavad ettevõtjad on aga sootuks teist meelt. Palling usub, et kui Eesti Energialt taastuvenergiatoetus ära võtta, siis on soodsam ka Haapsalu või Keila inimeste toasoe.
Mismoodi on Eesti Energia Narva jaamadele makstav toetus seotud Veolia kontserni katlamajadega, jääb arusaamatuks. Aga rahvasaadikud usuvad sellesse.
Samas, kui Eesti Energia enam hakkpuitu ei osta, siis võib selle hind veelgi tõusta, sest hakkpuiduturg läheb paari monopoolse tegija kontrolli alla. «Otsuste tegemine on puhtalt emotsioonide ja uskumise asi, et see on hea ja see on paha,» kommenteeris Tõniste.
Äkki oleks abi sellest, kui riigikogu telliks sõltumatutelt asjatundjatelt analüüsi ühe või teise dotatsiooni pikaajalise mõju kohta. Esialgu tuleb aga saadikul ilma läbi ajada või leppida mõjugruppide pakutud arvutuskäikudega.
Nii ütles Narva Elektrijaamade juht Ilmar Petersen eile õhtul, et taastuvenergia tootmiseks oleks vaja biomassi laialdaselt kasutada, st ka koos põlevkiviga seda suurtes ahjudes kütta. See on loonud uusi töökohti ja lõpuks aitab säästa 345 000 tonni põlevkivi aastas.
Analüüs puudub
Eesti Energia konkurendid aga veenavad poliitikuid vastupidises. «Tänu Reformierakonna poliitikute riigimehelikule hoiakule hoitakse ära paljudele inimestele paratamatuna paistnud hinnatõus soojamajanduses,» ütles Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juht Tiit Rahkema, kes esindab Veolia ja Fortumi tütarfirmade huve. «Vastasel juhul olnuks võitjaks riikliku energiamonopoli kitsad ärihuvid ja saadud näiline tulu oleks voolanud piltlikult väljendudes Narva jõkke.»
Aga kui Eesti Energia ärihuvid jäävad kaotajaks, siis võitjaks tulevad järelikult Fortumi ja Veolia huvid?
Kui lugeda näiteks elektrituruseadust, siis ei leia sealt analüüsi elektrihinna võimaliku muutumise kohta pärast elektribörsi avamist selle aasta aprillis. Küll teab enamik poliitikuid kinnitada, et elektrituru avamine on väga mõistlik samm.
Nii tulebki leppida suurettevõtjate arvutusega, et elektribörs toob firmadele lisakulusid 500–700 miljonit krooni aastas. Aga äkki on arvud õhust võetud, avalikkuse hirmutamiseks?