Barack Obamal lõpeb tänasega oma ametisolekuaja kõige hullem nädal. Eelseisvatel päevadel tõotab tema olukord aga üksnes halveneda.
Valge Maja õudusunenägu jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast šokeerivat kaotust Massachusettsi osariigis, mis Obama 60-kohalisest enamusest senatis ilma jättis ja seadustemuutmise plaanid ribadeks rebis, on tal vaid neli päeva aega, et oma süsteemile restart teha.
Nimelt on algavaks nädalaks plaanitud Obama pöördumine Ameerika rahva poole. Selle tähtsa kõne lükkas president algselt hilisemale ajale just sel põhjusel, et lootis selleks ajaks oma üliprioriteetse tervishoiureformi eelnõu allkirjastatud saada. See väljavaade, mis niigi viimasel ajal ähmasena paistis, sai Massachusettsi hääletajatelt aga surmahoobi.
Üha rohkem on demokraatide leeris juba neidki, kes kogu tervishoiuüritusele - mis juba üheksa kuud pingeid on kruttinud - täielikku kokkuvarisemist ennustavad. Tervishoiureformi surm võtaks aga Obamalt ära selle peamise sõnumi, millega ta rahva poole plaanis pöörduda.
«Nüüd näib küll ülimalt ebatõenäoline, tegelikult lausa võimatu, et mingisugune laiem tervishoiureform üldse kongressist läbi läheb,» ütles Valge Maja lähedal seisva liberaalse uuringufirma Centre for American Progress vanemanalüütik Scott Lilley. «Obama peab oma pöördumises rahva poole tunduvalt tagasihoidlikuma tooni võtma, kui plaanitud. Jutt peab olema lühike ja keskenduda tuleb tööhõivele.»
Samas läheb Obamal isegi tagasihoidlike plaanidega raskeks. Kuna vabariiklastele on saanud selgeks, et valijad nende totaalse vastuseisu strateegiat toetama on asunud, on nad endisest veelgi vähem koostööaldid. Vahe seisneb selles, et neil on 41 senatihäälega võimalik blokeerida praktiliselt kõik Obama ettepanekud - kaasa arvatud neljapäeval väljakäidud plaanid Wall Street ümber korraldada.
«Obama peab otsustama, kas ta tahaks olla üleminekuaja president - mis praegu tundub veel võimalik - või lihtsalt üks president,» ütles USA kaubanduskoja valitsusküsimuste spetsialist Bruce Josten. Kaubanduskoda on kulutanud tervishoiureformi vastu võitlemiseks kümneid miljoneid dollareid.
«Minu ettepanek talle oleks helistada Bill Clintonile ja küsida, kuidas sellisest olukorrast välja tulla,» ütles ta.
Obama ei saa enam olla kindel isegi omaenda partei üksmeelsele toetusele, kuna demokraatide seas valitseb juba teisipäevast saadik täielik korralagedus. Tegelikult lausa paanika. Nii näiteks ei leidnud Obama populistlikku laadi rünnak Wall Streeti pihta senati panganduskomitee esimehe Chris Doddi poolt mingit heakskiitu, kuigi viimane oli kohal, kui president oma teadaandega lagedale tuli.
On ka neid, nagu näiteks demokraatide Lõuna-Dakota senaator ja panganduskomitee juhtivaid liikmeid Tim Johnson, kes on juba leidnud vaieldavaid kohti Obama regulatsiooniettepanekutes ning ei ole näiteks nõus mõttega asutada tarbijate finantshuvide kaitseks eraldi ametkond.
Veel hullem on aga see, et paljude arvates ei suuda Obama isegi omaenda valitsusele Wall Streeti osas üksmeelt peale suruda. Üha rohkem keerleb kuulujutte, et rahandusminister Tim Geithner võib oma kohast ilma jääda.
Kui Obama oma pangandusplaanid teatavaks tegi, võisid kõik näha, kuidas Geithner täielikult presidendi ettepanekuid häälekalt toetanud endise keskpankuri Paul Volckeri varju jäeti.
Ilmselt kogub Geithneri küsimus lähiaegadel veelgi enam kõlapinda. «Obama ettepanekud olid selgelt poliitiliselt motiveeritud ning lähtusid Valgest Majast, mitte rahandusministeeriumist,» ütles anonüümsust palunud demokraadist valitsusnõustaja.
Paljud demokraadid väljendavad üha avalikumalt ja häälekamalt pahameelt ka selle üle, kuidas Obama Kapitooliumiga suhteid korraldab. Nii mõnigi on seda meelt, et Obama agressiivne personalijuht Rahm Emanuel tegi presidendile karuteene, kui veenis viimast, et tema valituks osutumine oli USA poliitikas niivõrd ajalooline ja murranguline sündmus, et andis talle mandaadi suruda läbi demokraatide kauaaegseid unistusi - nagu näiteks tervishoiureformi.
Tegelikult näitasid valimisteaegsed küsitlused, et ligi kaks kolmandikku valijatest huvitus peamiselt majandusasjadest. Tervishoidu mainisid vaid 10 protsenti küsitletutest.
Paljude arvates on Emanuel ka tervishoiureformi praktilist asjaajamist kongressis halvasti korraldanud.
Jättes tervishoiureformi üksikasjade paikapanemise Kapitooliumil istuvate juhtivate demokraatide hooleks, riskis Valge Maja sulaselgelt kaosega. Nii ei jätnud ka vastvalitud vabariiklasest senaator Scott Brown oma teisipäeval Bostonis peetud võidukõnes mainimata, kuivõrd tülpinud on valijad, nähes neid vanu mehi Kapitooliumil tervishoiuküsimuste üle vaidlemas ja nääklemas - ajal, mil põhiküsimus on tööhõive.
«Ma olen Rahm Emanueli vaid televiisoris näinud,» ütles demokraadist seadusandja Jim Pascrell eile uudisteportaalile Politico. «Varem võis teda ikka sageli kohata. Ta peaks oma laua tagant välja tulema ja taas lihtinimeste keskel ringi liikuma.»
Ühesõnaga võib Obama jaanuarikuisest õudusunenäost kergesti ka veebruarikuine luupainaja välja kasvada.
«Kui president oma maneere ei muuda, läheb tal üha halvemini ja halvemini,» ütles ühe demokraatliku uuringufirma juht. «Aga päid hakatakse raiuma nagunii.»
The Financial Times Limited 2010.