Tähtajaliste pangahoiuste intressid langevad lähikuudel ülimadalale
23. jaanuar 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangahoiuste intressitase on viimasel ajal vähenenud ja kukub lähikuudel ilmselt veelgi. Samas teenib hoiustaja väikest inflatsiooni arvestades praegu hästi.
Kõige mõnusamat intressi pakub praegu lätlaste Parexi pank – aastase hoiuse pealt saab kaheksa protsenti. Postimees suutis leida ka ühe anonüümsust palunud inimese, kes Parexi hiljutisele pankrotieelsele seisundile vilistab ja raha kogumiseks konkurentsitult kõrgeimat hoiuseintressi kasutab.
Teine hea tasemega intressi pakkuja on Bigbank. Kui Parexi puhul on määravaks teguriks vähene usaldusväärsus tunamulluste sündmuste tõttu, siis Bigi eeliseks on teistest erinev ärimudel.
Erinevad põhjused
Bigbank maksab praegu 6,5 protsenti aastase hoiuse pealt, erinevalt suurtest pankadest annab Big enamasti ka kõrge intressiga tarbimislaene.
Samas on ka Bigi ja Parexi intressid viimastel nädalatel kukkunud, näidates üldist suundumust siinses panganduses.
«Intresside languse põhjuseks on pankade hea likviidsus ja muidugi ka euro-ootus,» lausus SEB äriarendusjuht Kaur Elviste. «Lühiajalised intressimäärad on tugevalt langenud kogu Baltikumis.»
«Globaalselt on intressilanguse põhjuseks majanduse madalseis, mida turgutatakse madalate intressimääradega,» kommenteeris Nordea jaepanganduse divisjoni juhi Olavi Pakkonen.
«Intressimäärade langetamine on üheks oluliseks rahapoliitiliseks abivahendiks, mille abil suunata inimesi otsima oma rahale kõrgemat tootlust kas siis ettevõtluse või muude investeerimistoodete kaudu,» selgitas Pakkonen.
Kui vaadata Eesti Panga arvutatud eraisikute hoiuste intressimäära, siis kahe viimase aasta haripunkti jõudis see 2008. aastal, mil maailm vaevles finantskriisi käes. Kuigi mõne poliitiku arvates pole finantskriis kunagi Eestisse jõudnudki, siis 2008. aasta oli tõsiseks proovikiviks näiteks Swedbankile, kust paljud hoiustajad kiirustades lahkusid.
Praegu pakub Swedbank, kelle käes on umbes pool Eesti hoiustest, inimesele aastase hoiuse intressiks 2,3 protsenti. See on viimase paari-kolme kuuga kiiresti kukkunud.
Samas, kui arvestada, et riigis on nullilähedane inflatsioon, on hoiustaja ikkagi raha võitnud. Erinevalt näiteks 2008. aastast, mil aastane inflatsioon oli üle kümne protsendi.
«Intressimäärad sõltuvad keskkonna riskisusest ja inflatsiooni tasemest,» kommenteeris Swedbanki finantsspetsialist Juhan Peet. «Mida stabiilsem on majanduskeskkond, seda madalamad on hoiuseintressid, ja vastupidi. Seda ilmestab ka väga madal Euribor, millel baseerub näiteks väljaantav laen.»
Swedbanki hinnangul ühtlustuvad krooni- ja eurohoiuste intressid kohe, kui tuleb kinnitus euroalaga liitumise kohta.
Eesti Panga statistika järgi on aga Eestis pakutav eurohoiuse intress kroonihoiuse omast märkimisväärselt madalam. Seega, viie- või enama-protsendiliste aastaintresside taastumist pole oodata.
Eesti Panga hinnangul on elanike rahavaru deposiitarvetel üsna kopsakas. Eraisikute kroonihoiuseid oli mullu novembris pisut rohkem kui 42 miljardi krooni eest.
Hoiuste maht suureneb
«Raskem majanduslik olukord, või pigem kartus selle ees, üldjuhul suurendab inimeste säästmiskalduvust, et halvemad ajad valutumalt üle elada,» kommenteeris Eesti Panga rahapoliitikaosakonna juhataja Ülo Kaasik. «Seetõttu on viimastel aastatel vaatamata sissetulekute langusele ja tööpuuduse kasvule hoiuste maht suurenenud.»
Kaasik märkis, et ilmselt hakkavad hoiused edaspidi vähenema. «Eestis mõjutas hoiuste suurenemist mullu veel suhteliselt kõrge intressitase, mida omakorda võimendas hindade alanemise ootus,» ütles ta. «Kroonihoiuste intresside alanemine avaldab mõju hoiuste mahule, kuid seda tuleb hinnata koosmõjus tööpuuduse ja ebakindlusega tuleviku ees.»
Kõik hoiused on Eestis tagatud 50 000 euro ulatuses sajaprotsendiliselt.