Kliimamuutuste ohjeldamise ajakavast jäid eilse seisuga järgi vaid räbalad, kuna ÜRO loobus detsembrikuiste Kopenhaageni läbirääkimiste käigus paikapandud esmasest tähtajast.
Aega on: ÜRO kliimaküsimustega ei kiirusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma rahvad leppisid tookord Taanimaal kokku, et kuulutavad oma heitgaaside kärpe-eesmärgid välja tänavuse jaanuari lõpuks. Arenenud riigid pidid teatama, millisel määral nad aastaks 2020 emissioonide hulka vähendavad. Arengumaad pidid omakorda üldjoontes ütlema, kuidas nemad atmosfääri lenduva saastehulgaga tegemist plaanivad teha.
ÜRO kliimamuutuste sekretariaadi juht Yvo de Boer möönis aga, et tähtaeg on põhimõtteliselt varna visatud.
«Riikidel on võimalus jaanuari lõpuks teada anda, kas nad soovivad end leppega siduda,» ütles ta. «Valitsused võivad seda teha kokkulepitud tähtajaks, soovi korral aga ka hiljem.»
«Ütleme nii, et see on üks paindlik lõpptähtpäev,» ütles de Boer. «Mingit lõppu see päev igal juhul ei tähenda. Kui mõni riik selleks päevaks omadega selgusele ei jõua, võib ta Kopenhaageni leppega ka hiljem liituda.»
Riigid, kes kliimamuutuste osas õiguslikult siduvat lepet igatsevad, on kindlasti pettunud. Tähtaja tühistamine kujutab endast tänavuste edasiste ettevõtmiste osas halba pretsedenti. Järgmine plaanipärane kokkusaamine Saksamaal leiab aset alles maikuus ning järgmine novembris Mehhikos. Paljude ametiisikute arvates tuleks kokku saada sagedamini.
India, Hiina, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika, kes eeloleval nädalavahetusel kokku tulevad, nõuavad tõenäoliselt arenenud riikidelt suuremaid kärpeid, kuid pakuvad omalt poolt vaid käputäit järeleandmisi.
Kuna teisipäevased Massachusettsi osariigi senativalimised Barack Obamalt kvalifitseeritud häälteenamuse röövisid, lükkub kliimamuutuste teema ilmselt ka sealmail tagaplaanile. Kliimamuutusseaduse eelnõu läbisurumine USA senatis on seega saanud järjekordse tagasilöögi ning peaaegu täielikult takerdunud, mistõttu Valge Maja ülemaailmsetes läbirääkimistes sisuliselt kaasa rääkida ei saa.
Selle asemel on Obama administratsioon üritanud reguleerida süsinikdioksiidi emissioone USAs.
Keskkonnakaitse agentuur on käinud välja uued eelnõud, mis karmistaksid oluliselt sudu tekitavate saasteainete ehk maapinnalähedase osooni taseme kohta kehtivaid reegleid. Ühtlasi on süsinikdioksiid ühes viie teise gaasiga ametlikult tervisele ohtlikuks kuulutatud.
Copyright The Financial Times Limited 2010.