Külm talv tõi tulised soojaarved

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlane Deniss Tjurin, kes peab oma Lasnamäe korteri sooja eest tasuma 25 krooni ruutmeetrist, oli eile nördinud ootamatult suure küttearve pärast.
Tallinlane Deniss Tjurin, kes peab oma Lasnamäe korteri sooja eest tasuma 25 krooni ruutmeetrist, oli eile nördinud ootamatult suure küttearve pärast. Foto: Mihkel Maripuu

Postkastidesse jõudnud detsembri soojaarvetele lisanduvad jaanuaris veel krõbedamad, ent just see talv annab suure võidu kõigile neile, kes on oma maja soojustanud.



Detsembri arvete maksetähtajad seisavad alles ees, samas ei kahelnud keegi eile Postimehega korterihalduse teemadel vestelnud inimestest, et probleemid kommunaalmaksete tasumisega süvenevad kevade poole.

Talupojaloogika liidab külma ja lokkava töötuse ja teeb sellest oma järeldused. Seni aga kinnitavad nii Tallinna Kütte kui ka Tartut kütva Fortum Tartu esindajad, et ühistute võlad neile ei ole kuigivõrd kasvanud.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi lausus, et nii mõnigi korteriühistu võib praegu kasutada soojaettevõtetele maksmiseks remondifondi kogutud raha, et tasuda omakorda enda võlglaste soojaarve. Pikalt ei saa see aga jätkuda.

Jõhkrad stsenaariumid


Mardi soovitas ühistutel kummi venitamise asemel reageerida kiirelt ja otsustavalt. «Praegu on üksikuid kõnesid ühistutelt, mida võlgnikega ette võtta, aga mingit plahvatust pole veel toimunud,» lausus ta.

Omaette probleemiks on uusarenduspiirkonnad, mille tühjad korterid kuuluvad arendajatele, kellele lüüakse hingekella. Selliste majade vähesed elanikud on kinnisvarakrahh tõsise portsu ette seadnud.

Samas lisas Mardi, et masu hävitab kõike.

«Toimivatel ühistutel on veel varem korjatud raha, mida saab nüüd kasutada, iseasi, mis juhtub järgmisel kuul. Käesolev aasta ja talv on ühistute ellujäämiskursus,» ütles ta.

Juhul kui töötuks jäänute võlgnevused ühistutele muutuvad massiliseks ja kõik õiguslikud võimalused raha kättesaamiseks end ammendavad, peaks ka riik Mardi sõnul sekkuma ja looma mingi abimeetme.

«Kõige jõhkram stsenaarium on see, kui hakatakse tervetel majadel vett ja kütet välja lülitama, nagu toimus Kohtla-Järvel,» lausus korteriühistute liidu juhatuse liige.

Elamuhaldusfirma ISS Eesti elamuhalduse üksuse juhataja Jüri Kulbini sõnul on korteriomanike raskused oma kommunaalmaksete tasumisega siiski juba praegu kasvanud.
«Probleemid on suurenenud absoluutselt igas valdkonnas, olgu need siis vanad majad, uued majad või sotsiaal- ja munitsipaalmajad,» ütles ta.

Kulbini hinnangul näeb ta ka edaspidi võlgade kasvu.

Suured erinevused


Postimees viskas pilgu peale mitmete korteriomanike detsembri arvetele üle Eesti. Selgus, et ühes ja samas elurajoonis võib kahe sarnase maja sooja­arve erineda kuni kümme krooni ruutmeetri kohta ehk ligi kaks korda.

Ka väiksemates asulates on keskküte enamasti kulukam kui suurtes, sest katlamaja ülalpidamise ja käigushoidmise kulud ühe elaniku kohta on lihtsalt palju suuremad.

Pärnu Mai elurajooni elanik Villiko Laaneväli ütles, et kui liita hoone kordategemise eest makstav igakuine laen ehk neli krooni ruutmeetrist ja sooja eest makstav summa 12,5 krooni ruutmeetrist, tuleb see kokkuvõttes odavam kui soojustamata ja laenuta maja tasu vaid sooja eest.

Ühistu viie aasta eest võetud remondilaen saab aga kümne aasta pärast tasutud ja siis on igakuine võit veel suurem.

«Ühistu eesotsas on tublid mehed,» lausus Laaneväli. «Meil on maja nüüd praktiliselt uus, sest pea kõik süsteemid on uued.»

Pärnu Ülejõe elurajooni hruštšovka elanik Maimu Jugala maksis sooja eest vaid 13,60 krooni ühe ruutmeetri kohta, sellal naabruses asuva täpselt samasuguse maja elanikud maksavad 23 krooni. Erinevuse põhjused on lihtsad – naise maja on korralikult soojustatud.
«Soojustus annab ikka väga palju juurde,» lausus Jugala.

Kulbini sõnul võivad soojaarved erineda Eestis kaugküttepiirkondades mitu korda.
«Väga palju sõltub sellest, kas maja on soojustatud ja korralikult renoveeritud,» lausus ta. «Mõni maja maksab ruutmeetri eest 13 krooni, mõni aga 43 krooni – vahed on väga suured.»

Soojatootjaid ühendava Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema lausus, et soojusenergia megavatt-tunni hinnad jäävad eri Eesti piirkondades praegu vahemikku 500–1000 krooni, keskmine hind on seejuures 700–800 krooni.

Rahkema hinnangul võiks korteri kütmine maksta ka külmade ilmadega kindlasti alla 20 krooni ruutmeetri kohta. «Kui on üle 20 krooni, siis on kindlasti lugu jama, sest ühistu elanikud pole midagi ette võtnud,» lisas ta.

Rahkema lisas, et renoveerimata kortermajad on Eestis endiselt enamuses. Maja välispiirded annavad siiski tema andmetel vaid 35 protsenti soojakaost, kokkuhoiu nimel tuleb hoonet uuendada märksa põhjalikumalt.

Detsembriarved

•    Tallinna Lasnamäe elanik Deniss Tjurin maksab soojustamata kortermaja sooja eest 25 krooni ruutmeetri kohta. 34-ruutmeetrise korteri kütte eest tuleb tal maksta 850 krooni.
•    Pärnus Ülejõe soojustatud kortermaja elanik Maimu Jugala maksab 13,60 krooni ruutmeetri kohta ehk 544 krooni 39,8 ruutmeetri kohta.
•    Tartus Annelinna soojustamata kortermaja kahe korteri omanik Andrus Peegel maksab 19,12 krooni ruutmeetri kohta. Kahetoalise 46,7-ruutmeetrise korteri sooja eest maksis ta seega 892 krooni ning kolmetoalise 66,5-ruutmeetrise eest 1271 krooni.
•    Tartumaal Vara külas maksab soojustamata kortermaja elanik 68-ruutmeetrise korteri kütte eest alla 18 või üle 32 krooni ruutmeetri kohta sõltuvalt sellest, kas maja oli soojustatud või mitte. Kokku seega vastavalt umbes 1200 või 2200 krooni.
•    Lasnamäe elanik Jelena Jegisman maksab 22,20 krooni ruutmeetri kohta. 64,8-ruutmeetrise korteri eest teeb see kokku 1438 krooni.
•    Pärnus Mai linnaosas maksab soojustatud kortermaja elanik Villiko Laaneväli kokku 12,50 krooni ruutmeetri kohta. 61-ruutmeetrise korteri eest teeb see kokku 735 krooni.
•    Tartumaa Nõo aleviku soojustamata ja osaliselt renoveeritud kortermaja elanik Tiit Kubri maksab 25 krooni ruutmeetri kohta. Neljatoalise ja 76-ruutmeetrise korteri eest teeb see kokku 1896 krooni.
•    Claire Peinar maksab Tallinna kesklinna osaliselt soojustatud maja korteri ruutmeetri sooja eest 28,1 krooni. 66,6 ruutmeetri eest teeb see kokku 1874,25 krooni.
•    Tabasalu paneelmajas maksis ühe ruutmeetri kütmine 24 krooni. 52,7 ruutmeetrise korteri eest tegi see kokku 1262 krooni.
•    Õismäe soojustatud kortermajas makstakse ruutmeetri sooja eest 15,2 krooni.
------------------------------------------------------------

Korteriühistute liit soovitab karme võtteid

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on suuremad probleemid nendes majades, kus ei ole astutud tõsiseid samme võlgnikega võitlemiseks.

«Juhul kui makse ei ole laekunud tähtajaks, tuleks teha kolme päeva jooksul selgeks, milles probleem,» lausus ta. «Kui ka siis ei ole makse laekunud, peaks tegema valmis kirja, kus mainitakse, et kui te ei tasu arvet kümne päeva jooksul, peame pöörduma kohtu poole.»

Mardi tunnistas, et säärane otsustavus võib tunduda küll jõhker, aga sellele ei ole alternatiive. «Kõige hullem on see, kui midagi ei tehta,» sõnas ta.

Kohus mõistab võla välja ja seejärel asub tegutsema kohtutäitur, kes võib halvimal juhul nõude katteks korteri maha müüa.

Mida ikkagi teha siis, kui töötuks jäänud perel ei ole lihtsalt raha, et arvet tasuda?
«Jah, aga eesmärk on päästa ühistu kui majandusharu. Sisu ei ole siiski selles, et pöörduda kohe kohtusse, vaid eesmärgiks on üritada leida poolte vahel mingisugune lahendus,» lisas Mardi.

«Kui inimene on tõepoolest töö kaotanud, siis tuleb hakata kasutama igasuguseid riigi poolt töötutele ette nähtud meetmeid, aga midagi peab ette võtma,» lisas ta.
Kui ühistu läheb pankrotti, siis see likvideeritakse. Pankrotihaldur kasseerib ühistu võla selle liikmetelt ometi sisse. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles