Ametniku viga võib Pärnule miljoneid maksma minna

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makseraskustesse sattunud Pärnu linna võib ohustada kohustus võtta Esplanaadi 10 hoone tagasi ja maksta selle eest rohkem, kui erastades teeniti.
Makseraskustesse sattunud Pärnu linna võib ohustada kohustus võtta Esplanaadi 10 hoone tagasi ja maksta selle eest rohkem, kui erastades teeniti. Foto: Ants Liigus

Majandusosakonna keskerakondlasest juhataja Olav Avarsalu viga võib Pärnu maksumaksjatele miljoneid kroone maksma minna, tema erakonnakaaslase Mart Viisitamme tegevus enne linnapea kohalt lahkumist takistab juristidel linna eest seismast.


2006. aasta 17. novembril kirjutas Avarsalu Pärnu linnavalitsuse esindajana notar Marje Jürioja juures alla Esplanaadi 10 ostu-müügilepingule. Ei tema ega Jürioja informeerinud kunagise parteimaja kinnistu 35 miljoni krooni eest ostnud aktsiaseltsi Herder sellest, et kinnistu asub muinsuskaitsealal.



Muinsuskaitse piiras ehitusõigust


“Seal oli kolm linna esindajat, toimetasime terve päeva,” meenutas Herderit esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets üleeile kohtuistungil Pärnus.



Mägi-Rohtmets nimetas olulise info varjamist õiguslikuks hoolimatuseks, Pärnu linnavalitsust esindav vandeadvokaat Martin Tamme inimlikuks eksituseks.



Herder soovis viiekorruselisena ehitatud Esplanaadi 10 lammutada ja kaheksakorruselise hoone asemele ehitada. “Seda öeldi kõigile teistele ka, et sinna saab kaheksakorruselise maja ehitada,” rääkis Mägi-Rohtmets.



Siinkohal tasuks meenutada, et üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid kehtestab Pärnu linnas volikogu. Ükski ametnik ei saa lubada, et ostjal õnnestub viiekorruselise hoone asemel kaheksakorruseline hoone ehitada, sest kavatsuse realiseerimine sõltub ühiskondlikust kokkuleppest.



Herderi soovi kaheksakorruseline maja ehitada sekkus muinsuskaitseamet, mis keeldus Esplanaadi 10 eskiisprojekti kooskõlastamast ja teatas, et Esplanaadi 10 lammutamise korral saab sinna teha kuni kolmekorruselise hoone. Tamme hinnangul peaks uue hoone maht olema vähemalt niisama suur ja kui muinsuskaitseamet tahab hoonet nii rangelt kaitsta, peaks ta selle ära ostma.



Ühe korrusega kasumit ei teeni


Mägi-Rohtmetsa sõnutsi on Herder sattunud olukorda, kus maja vajab lammutamist, hoone kaks alumist korrust on koormatud kasutusvaldusega ja ostja peaks tegelema ühe korruse ehitamiselt 35 miljoni krooni suuruse ostuhinna tagasiteenimisega. “Sellise asja hind võib olla kõige rohkem kümme miljonit,” lausus ta.



Herder soovib tehingust taganeda ning saada linnalt 35 miljonit kinnistu müügihinnana, 2,4 miljonit intresse ja varalise kahju hüvitamist 4,8 miljoni krooni eest, kokku 42,3 miljonit krooni. “Meil on teiselt poolelt omaksvõtt, tunneme end vaidluses kindlalt,” ütles Mägi-Rohtmets.



Tõepoolest, enne linnapea kohalt lahkumist mullu sügisel on Mart Viisitamm nõustunud kõigi Herderi seisukohtadega. Laused nagu “lepingu rikkumise tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda” ja “sisuliselt hageja ja kostja vahel vaidlusaluseid küsimusi enam ei ole” muudavad Tammel linna huvide eest võitlemise keeruliseks.



Eriti kummaline on üks Herderile saadetud kirjas esinev faktiviga. “Linn on juba 5.06.2006 korraldusega nr 508 algatanud detailplaneeringu, võimaldamaks muuta maa sihtotstarvet, lammutada olemasolev ehitis ja ehitada uus, kaheksakorruselise hoonemahuga ehitis,” väitis Viisitamm.



Sel kuupäeval vastu võetud korraldus number 508 puudutab Ranna puiestee 7, mitte Esplanaadi 10 kinnistu detailplaneeringu algatamist. On suur vahe, kas linnavalitsus algatas Esplanaadi 10 detailplaneeringu pärast muinsuskaitseala põhimääruse kehtestamist ja enne Esplanaadi 10 müümist ise või 2007. aasta 2. jaanuaril pärast Esplanaadi 10 müümist Herderi sooviavalduse alusel.



Herder ootab lahendust


Pärnu linna huvides oleks algatada uus Esplanaadi 10 detailplaneering ja leppida muinsuskaitseametiga kokku, et pärast vana maja lammutamist saab ehitada sinna vähemalt samas mahus hoone. Herderil on keeruline tõendada, et ta on kohustatud kasumit teenima just kaheksakorruselist maja ehitades, kuid keegi ei saa eeldada, et omanik peab väiksema majaga leppima.



Tamme hinnangul soovib Herder tehingust taganeda seetõttu, et pärast kinnistu ostmist on majanduskliima jahenenud. “Ebaõnnestunud äriplaani nurjumist püütakse panna linna õlgadele,” lausus ta.



Mägi-Rohtmetsa sõnutsi on Herder kompromissettepanekutele avatud.



Kohus jätkub 9. märtsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles