Euroopa Komisjon mõistis eile Kreeka hukka riigirahanduse andmete võltsimise ning korrektse statistika kogumise takistamise eest poliitilistel põhjustel.
Kreeka riigivõlg ja eelarvepuudujääk ilmselt veelgi suuremad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon ütles oma hävitavas raportis, et Kreeka esitatud andmed ja arvud on niivõrd ebausaldusväärsed, et nende eelarvepuudujääk ja riigivõlg on ilmselt veelgi suuremad, kui valitsus möödunud oktoobris väitis.
Tookord hinnati Kreeka 2009. aasta eelarvedefitsiit 12,5 protsendile SKTst, mis kaugelt ületas nende poolt aprillis ennustatud 3,7 protsenti. 2008. aasta puudujääk korrigeeriti 5 protsendilt 7,7 protsendile.
Andmed šokeerisid ja vihastasid teisi eurotsooni riike ning tõid kaasa Kreeka reitingute kiire langetamise, kallimaks muutus ka Kreeka riigivõlakirjade kindlustamine maksejõuetuse puhuks.
Sotsialistlik valitsus lubab kärpida puudujäägi 2012. aastaks 3 protsendi peale või isegi alla selle, kuid finantsturud kahtlevad, kas neil õnnestub niivõrd karme kokkuhoiumeetmeid ilma suurte ühiskondlike rahutusteta ellu rakendada.
Kreeka rahandusministeerium ütles, et komisjoni ettekanne kujutab endast tagasivaadet eelmise valitsuse tegevusele ning et praegust valitsust hukkamõistev sõnum ei puuduta. «Sellega me praegu tegelemegi, et muuta statistika kogumise ja analüüsimise viisi,» ütles valitsus.
Rahvusvaheline Valuutafond saatis omakorda eile Ateenasse tehnilise töörühma, kuna Kreeka palus neilt abi oma maksusüsteemi radikaalseteks ümberkorraldusteks, mis märtsikuuks tehtud peavad saama.
«Laenudest ja IMFi käest raha küsimisest kindlasti juttu ei tule,» ütles ministeerium. Nad lükkasid ümber spekulatsioonid, nagu võiks valitsus riigirahanduse edasise allakäigu korral IMFilt abi paluda.
Komisjon, kes vastutab eurotsooni riigirahandust puudutavate reeglite kehtestamise eest, andis oma raportis selgelt mõista, et nad praktiliselt ei usu Kreeka statistikat. «Asjade praegune korraldus ei taga riikliku statistikateenistuse sõltumatust, rikkumatust, ausust ega vastutust,» seisab raportis.
Komisjon mõistis hukka Kreeka ametiasutuste ja riigiteenistuste halva koostöö ja selge vastutuse puudumise. Nende väitel on ametnike isiklik vastutus väga ebamäärane, tööülesanded mitmetimõistetavad, kirjalikud töökirjeldused ja dokumentatsioon praktiliselt olematud. See aga muudab aga riigieelarve statistika poliitiliste survete ja valimistsüklite mängukanniks.
Raport tõi esile ka kategooriad, mille puhul Kreeka mullu tahtlikult ekslikke finantsandmeid esitas: tulud suletud eelarvevälistelt kontodelt, mahakantud vahetustehingud ning intressimaksete, Euroopa Liidu finantsabi summade ja haiglate kohustuste manipuleerimine ja korrigeerimine jms.
Iga juhtum puudutas miljoneid eurosid.
Kreeka peaminister George Papandreou üritas detsembris oma ELi kolleegide usaldust tagasi võita, tunnistades, et korruptsioon on Kreekas lausa rahvustõbi. Ta tõotas ühtlasi statistikaameti poliitiliselt sõltumatuks muuta.
ELi liikmesriigid pole aga unustanud, et Kreeka 2001. aastal eurotsooni pääsemiseks oma riigirahanduse andmeid masseeris.
Komisjoni raporti andmetel kirjutas Kreeka oma sotsiaalsektori ülejäägi 2001-2003 perioodil 2,8 miljardi euro võrra suuremaks.
Ühtlasi hoiatas komisjon, et Kreekaga seotud hädad pole sugugi lõppenud ning viitas sellele, et ELi statistikaamet Eurostat ei ole Kreeka poolt oktoobris esitatud andmeid veel kinnitanud.
«Mitmes võtmevaldkonnas on veel õhus väga palju vastamata küsimusi ning lahendamata probleeme, nagu näiteks sotsiaalkindlustuse fondid, haiglate võlgnevused ning valitsuse ja riigiettevõtete vahelised tehingud,» ütles komisjon.
«Kõik need küsimused vajavad lahendamist ning me ei saa välistada, et Kreeka valitsuse andmed eelarvepuudujäägi ja riigivõla osas tuleb veelkord üle vaadata, eriti just 2008. aasta, kuid väga võimalik, te ka sellele eelnevate aastate osas.»
Komisjoni sõnul on riigieelarvete andmed ELis üldiselt kvaliteetsed ning Kreeka kujutab endast erandlikku probleemi. Samas nentis komisjon, et auditeerimisvolitusi neil pole ning seetõttu sõltuvad nad väga suures osas liikmesriikide heast tahtest, aususest ja rikkumatusest.
The Financial Times Limited 2010.