Maailma ilm on paigast ära

Sõidukid lumisel Hispaania pealinna Madriidi A6 kiirteel.

FOTO: EFE/ Scanpix

Jää ja lumi on peatanud rongid, lennukid ja autod. Gaasi ja elektrit jagatakse jaopärast. Ilmatundlikumad saagid hävinevad. Laevad on jäävangis.


Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika meedia on juba nädalate kaupa kuhjaga täis pilte sellest, kuidas külm aastakümnete rekordeid põrmustab.

Samas aga on ilmamündil ka teine pool. Kanada Arktikas, samuti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on temperatuur püsinud ligi 10°C kesktalvisest keskmisest kõrgemal.
Lõunapoolkeral on paiguti lausa ülikuum. Melbourne'i raudteedel on hilinenud või hoopis ära jäänud sajad rongireisid, kuna üle 44°C kuumus lööb vedurid rivist välja.

Maailma ilm on tasakaalust väljas. See on küll ebatavaline, ent samas mitte esmakordne nähtus. Klimatoloogide sõnul olevat tegemist järkjärgulise globaalse soojenemise poolt põhjustatud järsu kuid loomuliku kõikumisega.

Põhjapoolkeral on ebahariliku ilma vahetuks põhjuseks arktiline võnkumine, õhurõhu jaotuse muutumine parasvöötme ja Kaug-Põhja vahel. Tavaliselt blokeerib parasvöötme kõrgrõhkkond väga külmade õhumasside väljavoolu polaarregioonidest ära. «Negatiivsem» arktiline võnge lubab külmataadil aga kaugemale lõunasse tungida.

Suurbritannia meteoroloogiaameti sesoonse ilmaennustuse juht Adam Scaife ütles, et detsembrikuine võnkumine oli Atlandi ookeani kohal enam kui 100 aasta ekstreemseim. Seega voolas intensiivne külm mõõduka kliimaga harjunud piirkondadesse ning jättis Alaska, Gröönimaa ja teised Arktika ookeani alad tavalisest leebemasse olukorda.

Tulemusi on tunda alates Hiina ja Venemaa idapiirist kuni Euroopa ja Põhja-Ameerikani välja.

Hiina asus majapidamistele elektri tagamiseks jõuliselt tööstuskasutust piirama, kuna järsult tõusnud küttenõudlus tõstis tunduvalt energiakasutust ning puudu hakkas jääma ka kivisöest.

Ida-Hiina merel on 30 aasta hullemad jäätingimused, kinni istuvad seal juba mitmed kalalaevad.

Vene riikliku meteoroloogiakeskuse asedirektor Gennadi Jelisejev ütles, et jaanuaris mõõdetud temperatuurid on viimase 30 aasta keskmistest 4-5°C madalamad - mis on teravaks kontrastiks viimaste aastate jaanuaridele, mis olid 5°C või rohkemgi normaalsest soojemad.

«Me oleme viimasel ajal soojade jaanuaridega ära harjunud. Moskvas sulab tavaliselt kõik lumi ära,» ütles ta. «Nüüd aga on meil äkitselt tõeline Vene talv.»

Saksamaa kirdeosas jäid eile lumevangi mitmed külad, kinni tuiskas ka üks piirkonna kiirteedest, A20. Oma öö veetsid seal autodes üle 300 inimese, eile olid lumesahad ikka veel kibedasti ametis tee puhtakslükkamisega.
Poolas on külm alates novembrist nõudnud juba rohkem kui 80 inimese elu. Kannatada on saanud isegi Hispaania, Madridi rahvusvahelisel Barajase lennuväljal jäid eile lume tõttu ära või hilinesid mitmed lennud.

Sügisel ei õnnestunud eriti kellelgi nii ebatavalist talve ette ennustada. Nüüd on meteoroloogid seda meelt, et külm hakkab jaanuari teises pooles järele andma, veebruar aga ei tule enam nii ekstreemne kui detsember.

Sedasama eelaimdust peegeldasid eile ka futuuriturud, kus ilmastikuoludest sõltuvate toorainete hinnad alates gaasist kuni apelsinimahlani langema hakkasid.



Copyright

The Financial Times Limited 2010.



Tagasi üles