Euroraha saamise eeldus: omavalitsused tehku koostööd
29. september 2013, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa järgmise seitsme aasta eurotoetustest on mõeldud selleks, et omavalitsused saaksid parandada oma piirkonna inimestele pakutavaid teenuseid. Et kõik võimalused parimal moel ära kasutada, peavad omavalitsused järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil hakkama tegema rohkem koostööd, kirjutab Eurokratt.
Tänavu mais sõnastas Euroopa Komisjon suurimad väljakutsed, mis Eestil järgmistel aastatel ees seisavad. Üks viiest Eestile antud soovitusest on seotud kohalike omavalitsustega – komisjon viitas, et kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused (ehk kulud) peavad olema paremini tasakaalus. Samuti peavad paranema teenused, mida kohalik omavalitsus pakub.
Sel nädalal viibis Eestis Jiri Svarc Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadist. Svarc on mees, kes peab silma peal hoidma, et Eesti komisjoni tehtud soovitusi täidab ja euroraha vastavalt seatud eesmärkidele kasutab. Ta usub, et Euroopa Liidu toetusi tuleb võtta hea võimalusena teha investeeringuid, mida oma jõududega teha ei suudeta ja rõhutab, et investeeringud peavad olema jätkusuutlikud. Ehk siis eurotoetuste raha eest tuleks luua uut väärtust, mitte kasutada raha jooksvatele kuludele või juba olemasoleva taristu ülalpidamisele.
«Euroopa Liidu rahastus on suurepärane võimalus analüüsida, mis on juba tehtud ja mõelda tulevikule. Need toetused on positiivsed stiimulid sisuliste reformide tegemiseks, et arendada edasi olulisi valdkondi,» ütles Svarc. «Rääkides kohalikest omavalitustest ja nende pakutavate teenuste reformimisest, on oluline silmas pidada, et investeeringuid tehtaks teenustesse, millel on taga kriitiline mass kasutajaid.»
Svarc selgitas, et euroraha kasutades tuleb olla veendunud, et investeeringutel on ka reaalsed tulemused – näiteks pole ju mõtet ehitada uut lasteaeda, kui on ette teada, et piirkonnas pole piisavalt lapsi. Ta ei tahtnud samas otse öelda, et paljud Eesti kohalikud omavalitsused on liiga väikesed.
«Väikesed omavalitsused peavad analüüsima, mida nad suudavad teha ja mida mitte. Väga väikesed omavalitsused suudavad ilmselt mingeid teenuseid pakkuda, kuid paljudes valdkondades tuleb teha teistega koostööd, et vajalikud teenused oleksid inimestele ühtviisi kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades,» lausus Svarc.
«Kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema kuluefektiivsed. Teenuseid tuleb reformida viisil, mis on kuluefektiivne ja samas tõstab teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.»
Svarc rõhutas samas, et ei saa ühte patta panna häid teenuseid ja haldusreformi – reform on poliitiline protsess ning pole komisjoni pädevuses Eesti eest selliseid otsuseid vastu võtta.
Aasta lõpuks peaks olema selge, millistesse valdkondadesse investeeritakse ligi 3,6 miljardit eurot, mis Eesti Euroopa Liidust järgmise seitsme aasta jooksul struktuurifondidest saab.