Õigusteaduste doktor ja Tartu Ülikooli dotsent Gaabriel Tavits rääkis Pärnu Raamatupidamiskonverentsil, et 2009nda aasta juulist jõustunud töölepingu seaduse mõned selgitused on tekitanud arvatust rohkem probleeme.
Õigusteadlane: töölepingu seadus on tekitanud arvatust rohkem probleeme
26. september 2013, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures on osa riigikohtu lahendeid üllatavad ja kahemõttelised ning Tavits tõi hulgaliselt näiteid nüanssidest, millega töötajad võiksid enda õiguste kaitsmiseks kursis olla.
Uue töötaja värbamiseks viiakse tihti läbi avalik konkurss. «Keegi selle konkursi kindlasti ka võidab, aga mis juhtub siis, kui konkurss on võidetud - kas nüüd saab töötaja nõuda, et teda tööle võetaks või hakkame nüüd alles läbi rääkima,» püstitas Tavits küsimuse.
Siinkohal on Riigikohus välja öelnud kaks seisukohta. Ühelt poolt ei pruugi konkursi võitmine tähendada veel töölepingu sõlmimist, pigem on tegemist lepingueelse läbirääkimiste faasiga. Teisalt on Riigikohus möönnud ka seda, et juhul kui konkursil on välja toodud kõik olulised tingimused – sh tööaeg, palk ja ülesanded –, võib töötajal tekkida õigus nõuda töölevõtmist.
«Tihti juhtub, et konkursi võitmisel rõõmustatakse – hurraa, mul on uus palk, uus telefon, uus auto – ja öeldakse vanas kohas kõik välja, mis mõeldakse. Pärast selgub, et uut kohta polegi. Loo moraal on lihtne – ei ole mõtet sülitada vanasse kaevu, kui uus pole veel valmis,» soovitas Tavits.
Kriitiline probleem puudutab ka töölepingu vormistamist. «Täna on tõesti võimalik see, et kui pooled on suuliselt midagi kokku leppinud ja hakkavad reaalselt ka vastavalt käituma, siis see võib olla kehtiv, sõltumata sellest, et leping pole kirjalik, » sõnas Tavits.
Samuti on elevust tekitanud erinevad tüüptingimused, mis teatud juhtudel võivad kahjustada töötajate positsiooni. Tavits tõi näiteks tulemustasu maksmise korra ja tingimused ning töö sisemise korraldamise reeglid, mis tehakse töötajatele teatavaks ilma nendega läbi rääkimata. «Rõhutan, et tüüptingimustes pole midagi halba, aga aeg-ajalt on seal vimkad sees. Tasub oma tööleping üle vaadata ja mõelda, kas tüüptingimustest võib sündida ka midagi halba,»
soovitas Tavits ja viitas näiteks ebaproportsionaalselt suurtele leppetrahvidele.