Tööst sai lõppeval aastal tõeline luksuskaup
31. detsember 2009, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta keskel astus jõusse uus töölepinguseadus (TLS), mille mõju ei oska praegu veel keegi õieti hinnata. Samas on selge, et tööst on Eesti inimese jaoks saanud üks peamisi luksuskaupu.
Tööpuudus on Eestis kahe aastaga kolmekordistunud. Psühholoogiliselt olulise 100 000 töötu piir ületati tänavu sügisel ja töötute armee kasvab ka uuel aastal, jõudes prognooside järgi 117 000 inimeseni.
Eesti on üks kolmest kõige suurema tööpuudusega riigist euroliidus. Kõige hullem on aga see, et me ilmselt veel ei taju sotsiaalset katastroofi, mida niisugune töötute armee kaasa toob.
Seda põhjusel, et tänavu jätkus veel koondamisraha ja ka töötukassa maksis kuni kaheksa kuud toetust. Kui see aeg läbi, ja uut ametit ei leita, siis tuleb töötute väe korteriüüriks leida raha maksumaksjal ja laenuga ostetud korterid-autod lähevad odavmüüki.
Vedurit raske leida
Veel hullem kui tööpuudus oli aga 2009. aastal teoks saanud massiline palkade kärbe. Kui suurel osal töörahvast on sissetulekud vähenenud, on keeruline öelda, sest leidub ka ettevõtteid, kus palgad kasvasid või vähemalt leiti raha jõulupreemiaks. Aga ilmselt enamikul tööinimestel tuleb praegu leppida 10–30 protsenti väiksema sissetulekuga.
«Kui autod ära unustame, siis enamiku asjade tarbimises oleme 2004. ja 2006. aasta vahel. Väga head aastad olid, minu arust. Tarbimine pole vähenenud inimestel, kes pole tööd kaotanud,» kommenteeris olukorda sel sügisel Postimehele antud intervjuus Swedbanki Eesti kontori juht Priit Perens.
«Probleem on tööhõives, nagu hõive hakkab taastuma, hakkab ka ühiskonna sissetulek kasvama ja hakatakse rohkem tarbima,» nentis ta. «Millal see juhtub, on keeruline öelda, võib-olla järgmise aasta teisel poolel. Väga raske on leida vedurit, mis veaks meid välja kõrgest tööpuudusest.»
Poliitikuile oli TLS ülilihtne – see oli enne euroloosungi kasutuselevõttu Reformierakonna ainus ravim majanduskriisi vastu, mida pakuti söögi alla ja söögi peale. Sotsid ja ametiühingud nägid töölepinguseaduses enamasti vaid halba.
Töörahvas jääb kaitseta!
Nüüd on seadus pool aastat kehtinud. Mis on veel muutunud peale selle, et koondamishüvitiste raha korjab töörahvas omast taskust töötukassasse ja kapitalistid ei pea end sellega enam koormama?
«TLS pole kosmeetiline pisiasi, sest tööõiguse alustalaks on nüüd võlaõigusseadus,» lausus tööõiguse jurist Heli Raidve. «Aga kuna kohtupraktikat pole, siis pole ka TLSi mõjude analüüsi.»
Võlaõigusseadus pole päris sama, mis võlavangla, kuigi teatav sarnasus neil on.
Eesti suurima tööandja Eesti Energia personalidirektor Riina Varts lausus, et tema jaoks on probleem konkurentsikeelu ja ärisaladuse leppetrahvide vormistamine.
Ehk teisisõnu, kuidas sundida töötajat miljardeid kroone väärt oskusteavet hoidma nii, et see ühel päeval konkureerivaks elektrijaamaks ei vormuks. Nii on Tallinna lähedal Väos juba korra juhtunud.
Varts viitas ka segadusele puhkuse aegumise ja ümberarvestusega. Seda viimast kogevad uuel aastal oma nahal kõik palgatöötajad – arvate küll, et teil on saada 28 päeva, aga tegelikult võib-olla hoopis 15!
Segadus terminitega
«Segadus on terminitega: sõna «palk» enam ei ole, kasutatakse terminit «töötasu», aga erinevad koolitajad ja nõustajad käsitlevad ka «töötasu» erinevalt, mis külvab segadust,» rääkis Varts.
Eestlane on üsna rahulik inimene, ei ta lähe tänavale meeleavaldusele ega protesti töökohal järjekordse palgalangetuse pärast. Kui poliitiliste tagamaadega meeleavaldused kõrvale jätta, siis ainsa tõsise protestimeeleavalduse korraldasid kevadel Tallinnas Narva energeetikud. Riigi suurim tööandja koondas ja ka kärpis kõvasti oma töötajate sissetulekuid.