Aav: maksulaekumise vabalangust ei tulnud

Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav.

FOTO: Toomas Huik

Maksu- ja tolliameti peadirektori Enriko Aava sõnul oli lõppev aasta raske, sest majanduskriis suurendas tublisti survet maksumaksjaile. Enamik neist täitis siiski ausalt oma kohustusi ja aitas maksulaekumiste vabalanguse ära hoida.


Kas inimeste teadlikkus, et makse tasub tasuda, on aastaga kasvanud?


Tunneme heameelt, et see ei ole vähenenud. Suurim hirm oligi, et olude raskemaks muutudes ja konkurentsi ägenedes suureneb maksumaksjail ahvatlus maksude tasumisest kõrvale hoiduda.



Hüppelist maksulaekumise vähenemist siiski ei olnud, see on olnud isegi väiksem kui üldine majanduslangus. Tahan maksumaksjaid tänada. Aga kartus, et olukord mõnes sektoris võib kontrolli alt väljuda, püsib, sest ega uue aasta algus majanduses kergem tule.



Inimesed kahjuks alati ei teadvusta maksude maksmise seost iseenda heaoluga. Ühe meie doktorandi uurimusest selgus, et ligi pooled küsitletuist ei osanud öelda, mis kasu nad maksude tasumisest saavad.



Kuuldavasti vähendavad mõned ettevõtjad oma kulutusi sel moel, et koondavad töötajad ja lasevad neil siis n-ö mustalt edasi töötada. Kuidas seda ohjeldate?


Neile ettevõtteile, kus asjad tunduvad korrast ära olevat, saadame kõigepealt kirja ja anname aega maksudeklaratsioonid tegelikkusega kooskõlla viia. Nii et kõigepealt püüame ikka heaga. Usun, et enamik maksumaksjaid on orienteeritud seaduse täitmisele, ainult mõnel tuleb see välja paremini ja teisel kehvemini.



Aga me käime ka kontrollimas. Suurem risk on seal, kus arveldamine käib sularahas. Novembrikuus on maksu- ja tolliamet kontrollinud sadu lõbustusasutusi, parklaid, autoremondi- ja rehvitöökodasid, samuti toitlustusasutusi ning jaemüügi ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid.



Parklate kontrollimisel selgus, et 60 protsendil neist äriühingutest töötab ettevõttes rohkem töötajaid, kui maksuhaldurile näidatakse. Valdavalt on ametlikult tööl kaks, tegelikult aga neli inimest.



Ühel juhul oli ettevõttes deklareeritud seitse töötajat, palka maksti neist aga vaid neljale. Kontrollimisel selgus, et selles äriühingus töötab 20 inimest. Esialgse hinnangu järgi varjati käivet ligikaudu poole ulatuses.



Kui paljud neist nn mustalt töötavatest inimestest on ennast veel ka töötukassas arvele võtnud ja saavad sealt hüvitist?


Neid ikka on. Kontrollimisel tuvastati 24 isikut, kes on töötukassas arvele võetud, kuid töötavad samal ajal mitteametlikult. On ka juhtumeid, kus isik on samas ettevõttes eelnevalt tööl olnud, sealt koondatud ja töötuna arvele võetud, kuid töötab tegelikult ettevõttes edasi.



Leian, et sel juhul on tegu väga alatu pettusega, sest riiki petetakse topelt: esiteks küsitakse töötukassast raha, mida ausad maksumaksjad on sinna tasunud, ja seejärel jäetakse veel ka töötasult maksud tasumata.



Alusetult saadud hüvitist on loomulikult võimalik tagasi nõuda. Teiseks riskivad sellised töötajad väga paljuga. Ettevõtja, kes nii teeb, on tegelikult juba šokiseisundis ja lõpetab krahhiga varem või hiljem ning inimesed jäävad ikka tööta. Ainult et siis pole neil enam ka töötukindlustuskaitsele loota.



Nõnda kaotavad nad olulise puhvri uue töökoha otsimiseks või ümberõppeks. Harvad pole ka juhtumid, kui sellises ebaseaduslikus töösuhtes olijad töötasust hoopis ilma jäävad.



Kuidas on lood käibemaksupettustega?


Suuresti on selle taga organiseeritud kuritegevus. Petuskeemid on suhteliselt keerulised ja väga hästi peidetud, nii et nende avastamine nõuab erimeetmeid ja on väga mahukas töö. Meie eesmärgiks on mitte ajada taga üksikjuhtumeid, vaid lõpetada nende gruppide tegevus, kes selle taga on.



Aeg-ajalt võime lugeda peakirju, et mõni firma seljatas kohtus maksuameti.
Sylvester oli vist suurim kaotus?

Sel aastal tulid kohtulahendid kokku 95 maksuvaidluses ja 70 protsenti neist võitsime. Maksuvaidlused on keerulised ja seadus raskemate juhtude puhul sageli mitmeti tõlgendatav, vastaspoolel aga motivatsioon vaielda suur, sest tegu on suure rahaga. Eks kohus teeb siis otsuse.



Mis Sylvesterisse puutub, siis oli see meile õppimise koht. Oleme oma järeldused teinud ja edaspidi oskame ehk paremini seadust kohaldada.



Praegu on olemas ka siduvate maksualaste eelotsuste võimalus, mis tähendab, et ettevõtja saab enne üht või teist tehingut küsida, kuidas toimida.



Varem on maksuhaldurit süüdistatud liigses karmuses, aga oma hiljutise auditi järel heitis riigikontroll teile ette hoopis leebust maksuvõlgade sissenõudmisel.


Üritame vahet teha, kas tegu on pahatahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisega või lihtsalt väljapääsmatusse olukorda sattumise ja ajutiste makseraskustega. Sel juhul on meie kohus olukorda leevendada – näiteks maksude ajatamisega. See ei tähenda mingil juhul maksuamnestiat.



Mul on hea meel, et saime detsembris saata poolesajale ettevõtjale tänukirja selle eest, et nad maksid oma ajatatud võla ära.

Tagasi üles