Eesti Energia peatab uute elektrilepingute sõlmimise Lätis ja Leedus

Liisu Arumäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fikseeritud hinnaga elektrimüüki saab lõunanaabrite juures jätkata alles siis, kui Eesti-Läti piiriületuse hinnariski on taas võimalik maandada.
Fikseeritud hinnaga elektrimüüki saab lõunanaabrite juures jätkata alles siis, kui Eesti-Läti piiriületuse hinnariski on taas võimalik maandada. Foto: Mihkel Maripuu

Elektri piiriületuskulu määramatuse tõttu peatab Eesti Energia fikseeritud hinnaga lepingute sõlmimise Lätis ja Leedus. Kõik siiani sõlmitud kokkulepped elektritarneteks lõunanaabritele jäävad kehtima, vahendab ettevõte. 

Müügi peatamise põhjuseks on Balti riikide põhivõrguettevõtete (Elering, Augstsprieguma Tîkls ja Litgrid) otsus, millega kaotati alates käesoleva aasta 3. juunist võimalus elektri piiriületuskulusid Eesti-Läti piiril ette fikseerida. Ülekande hind selgub igaks päevaks eraldi. Sellega tekitati olukord, kus ükski Lätist põhjapool asuv elektrimüüja ei tea milliseks kujunevad tema pikemaajalised piiriületuse kulud Lätis ja Leedus, samas kui Läti ja Leedu kliendid soovivad osta eelkõige pikaajaliselt fikseeritud hinnaga elektrit.

«Eesti Energia puhul müüme me näiteks täna toodetava elektri 38 euro eest megavatt-tund Eestis börsile ning peame selle teiselpool piiri Lätis klientidele pakkumiseks 72 euro eest tagasi ostma. Saadud tulu läheb jagamisele ülekandemonopolide vahel, milleks Eesti poolel on Elering,» selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Kaksteist Balti elektrituru turuosalist saatsid tekkivale probleemile tähelepanu juhtiva ühispöördumise juba aasta aega tagasi, 14. septembril 2012. Intensiivne infovahetus on väldanud terve selle aja, kuid tulemusteta. Sel suvel, 3. juunil, kaotasid põhivõrguettevõtjad seni Eesti-Läti piiril kehtinud korra, kus osa ülekandevõimsusest oli võimalik kasutada eelnevalt oksjoni käigus fikseeritud hinnaga.

«Põhivõrguettevõtjad otsustasid sellise korralduse kasuks hoolimata sellest, et Euroopa Liidu regulatsioon nõuab piiriületuskulu fikseerimise võimaluse loomist, juhul kui kahe kauplemispiirkonna vahel ilmnevad regulaarsest ülekoormusest tingitud suured hinnaerinevused,» ütles Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp.

Kuigi Läti ja Leedu klientidel jääb võimalus osta elektrit börsihinnaga, siis praktikas seda peaaegu ei kasutata. Lätis ostab fikseeritud hinnaga elektrit 96 protsenti Eesti Energia klientidest ja Leedus on see näitaja 100 protsenti. Eesti Energia saab jätkata fikseeritud hinnaga elektrimüüki lõunanaabrite juures alles siis, kui Eesti-Läti piiriületuse hinnariski on taas võimalik maandada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles