Ministeerium: hindade tõusu hoiab tagasi madal nõudlus
21. detsember 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul hoiab tootjahindade tõusu tagasi nõrgana püsiv nõudlus nii sise- kui välisturgudel.
Novembris jätkas hinnalangus kiirenemist toiduainete tootmises, kus aastaga langesid hinnad 7,2 protsenti. Sektori sees on hinnad kahanenud kõige enam piimatööstuses, olles aastatagusest tasemest ligi viiendiku võrra madalamad.
Samas on viimasel kahel kuul hinnad võrreldes eelmise perioodiga tõusnud, kuna piima kokkuostuhinna langus on peatunud ning samuti on hakanud paranema välisnõudlus.
Suurematest toiduainetööstuse harudest on hinnad lihatööstuses aastaga kerkinud 2 protsendi võrra, samas joogitootmine odavnes 1,4 ja kalatootmine 1,8 protsenti.
Neljandat kuud järjest on aastases võrdluses hinnad tõusnud puidutööstuses. Eelnev mõõnaperiood nõudluse poolel ning kehvad ilmaolud vähendasid tooraine varumist, mistõttu on sisendid kallinema hakanud. Aastatagusest ajast on puidutööstuses tootjahinnad 1,2 protsenti kõrgemad, oktoobriga võrreldes jäid hinnad aga muutumatuks.
Samas on ka sektoreid, mida üldine hinnalangus on vähem mõjutanud, nagu näiteks rõivatootmine ning keemiatööstus, kus aastaga on hinnad kasvanud vastavalt 0,7 ja 5 protsenti. Metallitoodete tootmine on aastaga odavnenud 13,8 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi poolt novembris küsitletud ettevõtjatest prognoosis enam kui kolmveerand hindade püsimist praegusel tasemel. Ülejäänud ettevõtjate hulgas oodati hinnalangust veidi enam kui tõusu. Tõenäosus hindade edasiseks languseks oli suurem metallitoodete tootmises ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises.
Novembris olid nii ekspordi- kui ka impordihinnad kõrgemad kui eelneval kuul, tõustes keskmiselt 0,2 ja 2,1 protsenti. Impordihindade kiiret kasvu mõjutas eelkõige naftasaaduste hinnatõus. Aastases võrdluses aeglustus ekspordihindade langustempo 3,6 protsendini, impordihindades oli aga pidurdumine oluliselt kiirem (-1,2 protsendini).
Eelmise aasta novembrist suutsid kõrgemate hindadega müüa oma tooteid välisturgudele vaid rõivatööstuse ettevõtted ja ehitusmaterjalide tootjad (kasv mõlemal 4 protsenti). Oktoobrikuuga võrreldes oli peale eelpool nimetatud harude ekspordihinnad paari protsendi võrra kõrgemad veel puidutööstuses ning kummi-ja plastitööstuses.
Naftasaaduste sisseveohinnad olid novembris 15 protsenti kõrgemad kui eelneval kuul ja näitasid üle pika aja kasvu (2 protsenti) ka aastases võrdluses. Samuti jätkus kerge impordihindade tõus puidu ja puittoodete osas, kus pärast rohkem kui aastast perioodi olid hinnad ka eelmise aasta tasemest kolme protsendi võrra kõrgemad.
Järgneval kuul ministeeriumi hinnangul ekspordi- ja impordihindades olulisi muutusi ei tule, sest ka nafta maailmaturuhind on detsembris näidanud stabiliseerumise trendi.