Deutsche Bank jagab Briti vastuolulise boonuste ülikasumi maksu oma töötajate vahel kogu maailmas ja on ühtlasi ka esimene juhtiv rahvusvaheline pangandusgrupp, kes selles valusas olukorras konkreetse strateegia välja käib.
Deutsche Bank «määrib» maksuvalu mööda maailma laiali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks on kindel: me kavatseme selle globaliseerida,» ütles Financial Timesile Deutsche Banki juht Josef Ackermann, kes ilmselt riskib sellega, et võib oma töötajad väljaspool Londonit välja vihastada.
«Kui osa maksust kuulub väljamaksmisele boonustekassast, siis me üritame seda globaliseerida. Oleks ebaaus kohelda Briti pankureid teistest erinevalt.»
Samalaadseid meetmeid on kaalunud ka mitmed USA pangad, kes näevad võimalust jaotada maksu tagajärjed aktsionäride, Briti töötajate ning ülejäänud personali vahel kõikjal maailmas.
Seda vaatamata võimalusele, et väljaspool Suurbritanniat töötavad pankurid võiksid pahaseks saada.
Briti rahandusminister Alistair Darling kuulutas möödunud nädalal pankade boonustekassadele välja 50-protsendilise üllatusmaksu, eesmärgiga kärpida pankurite tasustamist.
Pangad said oma tänavused kasumid üsna kunstlikul moel, kas siis otseselt või kaudselt tänu valitsuste abirahadele. Ackermann on aga selle vastu, et valitsused tasude määramisse sekkuvad.
«Boonused peavad olema seotud andekate inimeste tarne ja nõudlusega,» leidis ta.
Pangandussektor on maksu pärast raevus. Bosside sõnul on nad sattunud omamoodi lõksu. Ühelt poolt võivad Briti pankurid hakata nurisema, et neile makstakse USA kolleegidest vähem.
Teisest küljest võivad New Yorgi pankurid hakata pahandama, et miks lastakse Briti valitsusel neid niiviisi karistada. Mõnede maksuekspertide sõnul võib siit sündida transatlantiline poliitiline tüliküsimus.
Ackermann möönis, et löögi alla võivad lõppkokkuvõttes sattuda ka nende investorid.
«Me jälgime tähelepanelikult teiste pankade samme, kui palju kulutusi nad oma töötajatel kanda lasevad ja kui palju võtavad enda peale aktsionärid. Selles osas ei ole me veel mitte midagi otsustanud,» ütles ta.
Lloyds Banking Groupi juht Eric Daniels hoiatas, et kasumimaks kahjustab Londonit täpselt samamoodi, nagu USA karmid meetmed pärast skandaale Enroni ja WorldComiga New Yorgi staatust kõigutasid.
«Paljude arvates tekitas Sarbanes-Oxley seadus teatud ahelreaktsiooni. Esiteks hakati mõtlema et kui asi nii karmiks läheb, siis ei ole hea New Yorgi börsil olla.
Ning sellest lähtus teinegi järeldus: kui juba selline samm ette võeti, mis siis järgmiseks juhtuda võib?» ütles Daniels Financial Timesile.
Vahetult enne intervjuusid pankuritega oli Baseli Pangajärelevalve Komitee teinud teatavaks uued karmid meetmed pangandussektori tugevdamiseks.