Pakendite kogumine hoogustub
15. detsember 2009, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aastal Eestis kehtestatud pandipakendisüsteem on nüüd jõudnud Skandinaavia riikidega võrreldavale tasemele.
OÜ Eesti Pandipakend tegevjuhi Rauno Raali sõnul võib öelda, et eestimaalased on pandipakendisüsteemi omaks võtnud ja pakendite tagastamine on aasta-aastalt kasvanud.
«Võime häbitundeta, reaalsetele andmetele ja tegevustele tuginedes öelda, et oleme Skandinaaviaga võrdväärsed pandiga koormatud joogipakendite kogumisel,» ütles ta.
Kui võtta arvesse ka tänavune prognoos, on alates 2005. aastast kogunud ligi 46 000 tonni klaas-, plast- ja metallpakendeid, mis kõik on suunatud taaskasutusse.
Põhirõhk automaatidel
Raali sõnul on viimase nelja aastaga Eestis kogutud 631 miljonit pakendit. Need ei sattunud metsa ega pargipingi alla, vaid vormusid uuteks toodeteks, olgu selleks siis plastist saadava fiiberkiu abil tehtud kampsun, uus pudel, supipurk või suisa mõne auto kere (alumiinium).
Kuna pakendite tagastamine on motiveeritud raha ehk pandiga, siis küündis plasti tagastusmäär juba 2007. aastal 90 protsendini. Raali hinnangul on üks olulisi samme viimase aasta jooksul tehtud tihedas koostöös jaemüüjatega. Tulemusena on suurele osale taaraautomaatidest paigaldatud seadmed, mis võimaldavad alumiinium- ja plastikpakendid kohapeal kokku pressida.
See lubab rääkida keskkonnahoiust ka CO2 väljalaske vähendamisel. Nimelt võimaldavad kokkupressitud pakendid oluliselt vähendada transpordi kasutust, sest kaks pressimata pakendite kotti võrdub ca ühe pressitud pakendite kotiga.
Samas on jaemüüjad märkimisväärselt investeerinud ka tagastusvõrgu mugavusse, mille tulemusena ligi 90 protsenti pakenditest kogutakse taaraautomaatidega. Eesti Pandipakendi andmetel on jaemüüjad Eestisse paigaldanud 487 taaraautomaati.
Selverite poeketti haldava A-Selveri juhatuse liige Andres Heinver tõdes, et nende kauplustes on kokku 41 taaraautomaati. «Pandipakendisüsteem töötab ja nii kaupmehe kui kliendi poolt vaadatuna toimib kõik, nagu peab,» märkis ta.
Kokku jõuab ligi 70 protsenti taaraautomaadiga vastuvõetud pakenditest Eesti pandisüsteemi loendus- ja sorteerimiskeskusesse kokkupressituna.
Mõtteid pandipakendi süsteemi arendamiseks on aga veel. Näiteks soovitakse leida lisavõimalusi pakendite transportimisel. Üks võimalusi on pakendite äravedu suurema võimsusega tagastuspunktidest prügikonteineritega. See vabastaks jaemüüja laopinda ja lubaks veelgi harvendada vedude arvu. Häid ideid on saadud ka Norra, Rootsi, Soome ja Taani kolleegidelt.
Jõudsid kasumisse
«Toetan isiklikult väga ideed, et tulevikus oleks tarbijal soovi korral võimalik pakendite eest saadud raha annetada heategevuseks,» märkis Raal. «Tekiks kahekordne positiivne energialaeng – pakendeid tagastades täidaksin tarbijana oma kohust keskkonna ees ja ulataksin käe abivajajale, olgu selleks siis haiged lapsed või hulkuvad koerad.»
Kuigi Eesti Pandipakend jäi nii 2007. kui 2008. aastal ca 270 miljoni kroonise käibe juures kahjumisse (vastavalt 15,2 ja 28,6 miljonit krooniga), on ettevõte tänavu kümne kuuga teeninud 1,5 miljonit krooni kasumit. Ettevõtte finantsdirektori Kaupo Karba sõnul võib selle tulemuse kirjutada hea meeskonnatöö arvele.