Üks lisakülmakraad suurendab soojatarbimist 1,5-2,5 protsenti

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja soojustamine.
Kortermaja soojustamine. Foto: Ants Liigus

ASi Fortum Termest müügijuht Siim Paist ütles, et lihtsustatult võib väita, et ühe külmakraadi lisandumisel suureneb kortermajades tarbimine 1,5-2,5 protsenti.


Paisti sõnul sõltub soojuse tarbimine suures osas ka tuule tugevust ja suunast ning hoone eripäradest, nagu arhitektuur, ventilatsioonilahendused jm.

Soojuse arve kasvab külmade saabudes kõige vähem neil korteriomanikel, kes on oma majades rakendanud energiasäästu meetmeid. Kortermaja renoveerimisega saavutatav soojuse sääst võib ulatuda 20-25 protsendini.

Arvete vähendamiseks tuleks tellida hoonele soojuskadude audit, et kaardistada olulisemad soojuse kao kohad ning saada soovitusi soojuskulude vähendamiseks.

Mõõtmised on näidanud, et hoonete soojuskaod jagunevad järgmiselt: läbi katuslae 15 protsenti, läbi akende 37, läbi välisseinte 35 protsenti ja läbi põranda ning keldrikorruse 13 protsenti.

Samuti on kindlaks tehtud, et sääst aastas akende tihendamisel on 0,1-0,2 MWh akna pinna ruutmeetri kohta, välisseinte lisasoojustamisel 0,07 ja katuselagede soojustamisel 0,08 MWh katuse ruutmeetri kohta.

Teine suur võimalus soojuse kokkuhoiuks ja selle eest vähem maksmiseks on hoone soojusvarustusega seotud seadmete ja süsteemide kaasajastamine. See tähendab eelkõige automaatsoojussõlme paigaldamist ning hoone küttesüsteemi häälestamist ja tasakaalustamist.

Kaasaegne soojussõlm võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele, alandada või tõsta temperatuuri majas nii ööpäeva- kui nädalaringselt, vältida ülekütmist.

«Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotuse majas. Elamine muutub mugavamaks, kuna selle tulemusena võib soojus hakata jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud,» rääkis Paist.

Ta lisas, et võlglaste arv kaugküttevõrkudes ei ole sel aastal oluliselt suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Samas on sagenenud probleemid kortermajade haldusfirmadega, kes on tihti suutmatud omi probleeme õigeaegselt lahendama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles