MKM: riigikontrolli hinnang on üle paisutatud

Teeremont..

FOTO: Toomas Huik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kinnitab, et kasutab 2004-2006. aasta eelarveperioodiks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Eesti transpordiobjektidele eraldatud raha ära tähtajaks ehk 2010. aasta lõpuks.

Samuti ei näe ministeerium probleeme käesoleva perioodi 2007-2013 projektide teostamisega, nagu väitis riigikontroll oma täna avaldatud pressiteates.

Ministeeriumi hinnangul on tõenäosus, et Eesti peaks osa raha Euroopa Liidule tagasi maksma, väga väike, kuna eelmise eelarveperioodi vahendeid võib kasutada 2010. aasta lõpuni.

«Kõik projektid on praegu töös ning valmimas õigeks ajaks. Kaks projekti, millele riigikontroll oma auditis kui ohus olevatele viitab – Muuga sadama idaosa laiendus ja Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimine – on plaanis lõpetada 2010. aasta hilissügiseks,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa.

Nimetatud projektide hanked on Otsa kinnitusel välja kuulutatud ning need kulgevad ajagraafiku kohaselt. «Euroopa Liidu vahendeid on nendes projektides kokku 550 miljonit krooni, seega on riigikontrolli hinnang 1,5 miljardi krooni ohus olemise kohta selgelt üle paisutatud.»

Riigikontroll viitab oma teates ka sellele, et projektide hilinemise tõttu on nende maksumus tõusnud kokku miljardi krooni võrra. «Ministeeriumi arvutuste järgi on see number tunduvalt ülehinnatud, kuna näiteks suuremahulise Muuga sadama laiendamise projekti lõppmaksumus pole veel selge ning seoses ehitushindade eeldatava langemisega võib projekti osutuda planeeritust sootuks odavamaks,» selgitas ministeeriumi esindaja.

«Mitmed projektid käivitusid tõepoolest esialgsest kavast hiljem, kuid seda põhjusel, et valitsuse otsusega vähendati kõne all olevatel aastatel euroraha arvel kütuseaktsiisist eraldatavat raha teede remondiks ja ehitamiseks. Seega oleks kõigi projektide paarile aastale ajastamine kaasa toonud olukorra, kus jooksvaks teehoolduseks ei oleks enam raha jätkunud.»

Samuti ei nõustu ministeerium riigikontrolli väitega, et loobutud on kolmandikust perioodiks 2004-2006 ette nähtud projektide elluviimisest. «Euroopa Komisjonile esitatud projektide nimekiri, millele riigikontroll viitab, oli niinimetatud sooviloend ehk vajaduste nimekiri, kuna vajadusi oli kordades rohkem kui Eestile Ühtekuuluvusfondist raha eraldati.»

Selline teguviis oli ministeeriumi kinnitusel Euroopa Komisjoni poolt lubatud ning ministeerium lähtus võimalikult laiapõhjalist projektide valikut välja pakkudes põhimõttest, et kiiresti arenevas majanduses võivad prioriteedid aastate jooksul muutuda.

«Mitmed projektid eeldasid eeluuringuid, et olla kindel nende sellisel kujul läbiviimise mõttekuses, mõned esialgu oma projektitaotluse esitanud kasusaajad loobusidki pärast uuringute läbiviimist projektist. Seega võimaldas teadlikult pikem projektide nimekiri välja valida ja teostada neist kõige vajalikumad. Eesti on olnud koos Läti ja Sloveeniaga perioodi 2004-2006 parim eurorahade väljamaksja.»

Eelarveperioodi 2004-2006 Ühtekuuluvusfondi toetuse abil on Eestis ministeeriumi kinnitusel valminud või peagi valmimas sellised olulised projektid, nagu Tallinna lennujaama laiendus ja reisiterminal,  Puurmani liiklussõlm, Maardu-Valgejõe teelõik, Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Vaida-Aruvalla teelõik jms.

Tagamaks valmisolek transpordiprojektide realiseerimiseks on Ühtekuuluvusfondist rahastatud ka mitmete oluliste transpordiprojektide ettevalmistamist, näiteks tasuvus- ja teostatavusuuringute läbiviimist, keskkonnamõjude hindamist ja projekteerimist.

Ministeerium on graafikus ka käesoleva eelarveperioodi 2007-2013 projektidega ning ei jaga riigikontrolli arvamust, nagu tekiks raskusi selle perioodi Ühtekuuluvusfondi vahendite ärakasutamisega.

«Perioodi 2007-2013 planeeritud Ühtekuuluvusfondi vahendid on tänaseks hetkeks 100-protsendiliselt projektidega kaetud. Valitsus on kinnitanud transpordi investeeringute kava, mis näeb ette 8,22 miljardi krooni Ühtekuuluvusfondi toetuse jagunemise 14 projekti vahel,» teatas ministeerium.

«Projektide rakendamise ajakavad tagavad ettenähtud Ühtekuuluvusfondi vahendite maksimaalse ärakasutamise. majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb kõik endast oleneva, et projektid valmiksid õigel ajal. Uue perioodi väljamakseid on võimalik teha kuni 2015. aasta lõpuni.»



Tagasi üles
Back