Riigikontroll: Eestil võib jääda kasutamata kuni 1,5 miljardit krooni abiraha

Martti Kass
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teeremont.
Teeremont. Foto: Toomas Huik.

Riigikontrolli hinnangul võib Eestil jääda kasutamata kuni 1,5 miljardit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) transpordisektori abiraha, sest rahastatavate projektide elluviimise juhtimine on olnud puudulik.

Riigikontroll on mures ka uue, aastani 2013 kestva perioodi rahakasutuse pärast.

Riigikontrolli audit näitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole paljudel juhtudel suutnud tagada projektide tähtaegset, kavandatud mahus ja eelarvega elluviimist.

Ministeeriumi ja toetuse taotlejate madala haldussuutlikkuse tõttu on oht, et Eesti ei suuda 2010. aasta lõpuks teha nõutud määral abiraha väljamakseid, mille tulemusena võib eurorahast tagasi minna kuni 1,5 miljardit krooni.

Hilinemise tulemusena tuleb kaotsimineva toetuse ulatuses Eestil endal leida raha, sest kavandatud transpordi sõlmpunktide arendus on majanduse efektiivsuse tõstmiseks hädavajalik.

Riigikontrolli audit juhtis tähelepanu asjaolule, et ministeerium on loobunud kolmandikust perioodi 2004–2006 projektide elluviimisest, sest algselt kavandatud 49 projektist viiakse ellu ainult 31.

Samuti tõi audit välja, et projektide elluviimisel pole suudetud tagada ajakavast kinnipidamist. Nii pidi 2005. aasta lõpuks olema 49 projektist alustatud 43 projekti teostamisega, kuid tegelikkuses suudeti nimetatud tähtajaks sõlmida leping vaid 15 projekti kohta.

Projektidega alustamisega viivitamine on toetuse saajatele kalliks maksma läinud, sest mitme suure objekti ehitushanked lükkusid 2005. ja 2006. aastasse, mil hinnad tõusid ehitusbuumist tingituna hüppeliselt. Riigikontrolli hinnangul kallinesid ehitusprojektid seetõttu üle miljardi krooni.

Kuigi ÜFi abiraha kasutamine uuel programmiperioodil 2007–2013 on alles algusfaasis, näeb riigikontroll ohumärke, mis viitavad eelneval perioodil esinenud probleemide jätkumisele. ÜFist uuel perioodil rahastatavate transpordisektori projektide nimekiri kinnitati hilinemisega alles 2008. aastal ning sellega on kavandatud ettenähtud toetusrahast vaid poole kasutuselevõtmine.

Kuna viivitused projektide valikul lükkavad edasi uute projektidega alustamist ja põhjustavad hilisemat projektide kuhjumist, puudub riigikontrollil veendumus, et Ühtekuuluvusfondi programmiperioodil 2007–2013 suudab riik ära kasutada kogu toetusraha ning projektid viiakse ellu plaanitud ajal ja kavandatud mahus.

Ühtekuuluvusfondi eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu majanduslikult vähem arenenud piirkondade infrastruktuuride kaasajastamisele, rahastades nende kuludest kuni 85 protsenti.

Aastatel 2004–2006 eraldas Euroopa Liit Eestile 2,4 miljardit krooni transpordi infrastruktuuriobjektide arendamiseks, millele lisandus eelmisest perioodist üle kantud ISPA raha 890 miljonit krooni.

Aastatel 2007–2013 on Eestil võimalus kasutada 8,22 miljardit krooni.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles