Uued reeglid hõlbustavad euroliidus patendi võtmist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag näitab toodet, mille peal olev püstoli osa on patendeeritud.
Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag näitab toodet, mille peal olev püstoli osa on patendeeritud. Foto: Liis Treimann

Kui ettevõtja mõtleb välja võimaluse ehitusvahtu senisest edukamalt balloonist välja lasta, võib tal tekkida soov oma leiutist konkurentide eest kaitsta. Euroopas peab seda praegu igas riigis eraldi tegema.


Ehitusvahtude tootja Krimelte mõtles mõne aja eest välja uue võimaluse, kuidas kasutada profitaseme ehitusvahtu, selle jaoks vahuballoonist mitu korda kallimat vahupüstolit eraldi ostmata. Ettevõtte juhi Jaan Puusaagi sõnul müüb see toode väga hästi, sest asjaarmastajast ehitaja vahu hinnaga profitaset pakkuv vaht meeldib tarbijatele.



Vahuballooni plastist kõrrega ühendamiseks mõtlesid Krimelte töötajad välja eraldi selleks sobiva plastist jublaka ja oma leiutise kaitsmiseks hakkas firma eri riikides sellele patente võtma. Nende riikide seas on ka Argentina ja Hiina, et sinna edaspidi võib-olla oma vahtusid müüma hakata, ent ka kümmekond Euroopa riiki.



Patendiga kaitsmata Euroopa maade konkurendid võiksid tahtmise korral Krimelte leiutist kopeerida, ent nad pole igas riigis patenti võtnud, sest see lihtsalt maksab liiga palju.



Näiteks Soomes maksab patendi tegemine Puusaagi sõnul Suurbritanniast neli korda rohkem, sellal kui Briti patendiavaldust saab lisakuludeta kasutada ka teistes ingliskeelsetes riikides. Kuna igas riigis peaks eraldi patendi võtma, tõlkima tootekirjeldusi ja tegema kõike muud vajalikku, siis läheks terve Euroopa Liidu peale patendi võtmine maksma umbes pool miljonit krooni.



Seniseid Euroopa patente annab euroliidust sõltumatu Euroopa patendiamet, mis kontrollib küll, kas leiutis on ainulaadne, ent igas riigis peab leiutaja siiski patendi eraldi jõustama. 4. detsembril jõudsid euroliidu liikmesmaade esindajad Brüsselis aga kokkuleppele, et luuakse ühtne Euroopa Liidu patent, mis võimaldaks oluliselt väiksemate kuludega võtta leiutisele patendi kõikjal ühenduses.



Patendiameti õigusosakonna nõunik Raul Kartus lausus, et Eesti väiksematele ettevõtetele muudab Euroopa Liidu patent oma leiutiste patendikaitse odavamaks, ent kõigile ei pruugi patenteerimine ikkagi jõukohaseks muutuda.


«Kindlasti muutub aga patentimine soodsamaks suurettevõtetele ja rahvusvahelistele korporatsioonidele,» ütles ta.



Euroopas patentimise kallis hind on põhjus, miks Tartu Ülikool (TÜ) eelistab paljude leiutiste puhul patendi võtta hoopis Ühendriikides. TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ütles, et ülikoolil on portfellis eri staadiumites umbes 40 patenti, millest osa on juba jõustunud.



Patentimine Euroopas


•    Esimene võimalus patentimiseks on esitada eraldi patenditaotlus selle Euroopa riigi patendiametile, kus soovitakse patendikaitset saada.


•    Teine võimalus on esitada Euroopa patendiorganisatsiooni teenindavale Euroopa patendiametile Euroopa patenditaotlus ja patendi väljaandmisel jõustada see valikuliselt vajalikes riikides.


•    Euroopa Liidu patent on selline Euroopa patent, mis kehtib kõigis ühenduse liikmesriikides.


Allikas: patendiamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles