Maamaksu 960-kroonine ülempiir ootab valitsuse otsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liit käis välja mõtte muuta maamaksu ülemmääraks 960 krooni, mis vabastaks kümned tuhanded inimesed tuhandete kroonide maksmisest.
«See ettepanek puudutab kümneid tuhandeid koduomanikke, kes elavad nii korterites kui eramajades ja kes peavad praegu tasuma oma kodualuse maa eest maamaksu rohkem kui 80 krooni kuus ehk 960 krooni aastas,» märkis üks idee autoritest Ken-Marti Vaher.
Tema sõnul küsib pealinna valitsus oma elanikelt ülikõrget maksu ning raiskab sellest saadava raha küsitavate asjade peale. «Näiteks peetakse Tallinna linnas koduomanikelt kogutava maamaksuga üleval tohutut propagandamasinat ja luuakse erakondlikku telekanalit,» illustreeris Vaher.
Tallinn ülempiiriga ei nõustu
Tallinna abilinnapea Eha Võrk märkis, et kui ülempiir leiab ka Reformierakonna heakskiidu ning see ellu viiakse, jätaks see pealinna ilma 60 miljonist kroonist.
«Esialgsete arvutuste kohaselt väheneb Tallinnas tulubaas ligi 60 miljonit krooni, kui arvestame ainult elamumaa sihtotstarbega maatükkide maksustamist. Samuti ei kajastu selles summas füüsilised isikud, kes elavad kortermajades, kus maamaksuteade saadetakse korteriühistule,» sõnas Võrk.
Ta märkis, et tulumaksu alandamise kaudu on riik juba niigi omavalitsuste tulubaasi vähendanud.
Abilinnapea lisas, et maamaksu ülempiiri idee algatajad peaksid selgelt näitama, viidates seadustele ja riigieelarvele, mil viisil kompenseerib riik omavalitsustele maamaksu ülempiiri rakendamisest saamata jääva tulu.
Vaher märkis samas, et niisugust kohustust muudatusega ei teki, kuna muudatus soovitakse jõustada piisava ajavaruga, st 1. jaanuarist 2011. «See annab ka omavalitsustele võimaluse varakult arvestada selle koduomanikke kaitsva muudatuse mõjudega,» sõnas Vaher.
Ligi pelgab ülereguleerimist
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et kuigi asjal on jumet, on sellel rohkem ülereguleerimise maik. «Kui kõrgelt Toompealt praegu veel üks selline keeld välja hõigataks, oleks see nii KOVide autonoomia riive kui tõsine eelarveprobleem: osa omavalitsusi peab juba vähendama võlakoormat lubatud piiresse, mõnes on ka likviidsusprobleemid,» ütles ta.
Ligi lisas, et kui taustaks on soov teha teene tallinlastele, siis tõsistes rahanduslikes raskustes pealinna puhul kipub see muutuma pigem karuteeneks.
«Kui mul on valida, kas maksan 6000 krooni või 960 krooni, on valik suhteliselt lihtne,» sõnas maamaksu ülempiiri kohta Nõmme elanik, ettevõtja Alo Ergma.
Ta märkis, et ei saa siiani aru, millele maamaksu kulutatakse. «Kui maamaksust võetakse raha tänavate ja teede hoolduseks, siis võikski olla niimoodi nimetatud maks. Olen nõus maksma, kui maksud on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Tänavad peavad korras olema,» nentis ta.
Samas lisas Ergma, et kodualune maa võiks olla ka täiesti maksuvaba, kuna inimene on selle eest juba niikuinii maksnud või maksab endiselt pangale.