Euroopa Keskpank viitab Eesti krooni devalveerimise võimalusele

Krooni asendumine euroga võib edasi lükkuda isegi siis, kui Eesti täidab kõik nõuded. Piisab, kui Euroopa Keskpank Eestit ei usalda. Foto: Mihkel Maripuu

Ajakirjandusse lekkinud salajases dokumendis viitab Euroopa Keskpank devalveerimise võimalusele, kuid Postimehega rääkinud eksperdid seda Eesti puhul otstarbekaks ei pea.

Euro kasutuselevõtu poole püüdlevate riikide keskpangad peaksid avalikkusele selgeks tegema, et enne eurotsooniga liitumist pole nende valuutade revalveerimine ega devalveerimine välistatud, oli kirjas majandusuudiste agentuuri Bloomberg kätte sattunud salajases Euroopa Keskpanga dokumendis, mis kannab 17. novembri kuupäeva.

Nii Eesti Pank, rahandusminister Jürgen Ligi, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mart Sõrg, ettevõtja Indrek Neivelt kui ka Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen ei pea krooni devalveerimist aga praegu võimalikuks.

Euroopa Keskpanga hinnangul oli Balti riikides majanduslangus järsem kui teistes euroliidu riikides, sest jäigalt euroga seotud valuutad viisid madalate intressimäärade tingimustes ülemäärase laenamise ja kinnisvaramullini. «Balti riikide jäik valuutakurss on kaasa toonud selle, et nad on kaotanud oluliselt konkurentsivõimet võrreldes oma naabermaadega,» oli kirjas salajases dokumendis.  

Christensen ütles, et Euroopa Keskpank võib paraku leida, et Eesti valuuta on ülehinnatud, ja sel juhul seada devalveerimise euro kasutuselevõtu eeltingimuseks. «Aga see on spekulatsioon,» lisas ta.

Küsimuses, kas euro kasutuselevõtul võidakse valuuta devalveerida, on arvamusi vahetatud ka varem, kuna Euroopa Keskpank võib euro kasutuselevõtu kursi määrata kuni 15 protsenti keskkursist erinevalt.

Christenseni arvates poleks katastroof, kui euro kasutuselevõtt lükkuks näiteks 2020. aastasse. «Minu meelest oleks katastroof loobuda õigest eelarvepoliitikast,» rõhutas analüütik. «Defitsiit tuleb kontrolli alla saada, ja seda mitte ainult euro pärast. Seda poliitikat ei peaks muutma sõltuvalt sellest, kas Euroopa Keskpank ütleb ühte või teist.»

Kommentaarid

Indrek Neivelt
ärimees

Krooni devalveerimisest tulnuks Eestis rääkida aasta tagasi. Kui vaadata kaks-kolm aastat ette, siis poleks olnud suurt vahet, kas oleks eelmisel aastal kroon devalveeritud või hakatud kärpima, nagu meil tehti, sest lõpptulemus oleks olnud sama.

Nüüd, kui kärped on juba tehtud, ei näe ma küll mingit mõtet muuta kurssi devalveerimise suunas. Kui seda oleks tehtud aasta tagasi, oleks me tõenäoliselt kriisist kiiremini välja tulnud, nüüd võtab see rohkem aega.

-----------------------

Mart Sõrg
Endine Eesti Panga nõukogu esimees

Oleme kogu aeg kinnitanud – Eesti Pank, valitsus, rahandusminister –, et devalveerimist ei tule. Kui nüüd seda teeksime, oleks see poliitiline enesetapp.

Meie majanduslik olukord on praegu stabiilne, devalveerimine on praktiliselt välistatud. Devalveerimine on kahe otsaga asi. Võib tunduda, et see aitab mõnda probleemi lahendada, aga pikemas perspektiivis maksame kasud mitmekordselt kinni usalduse nõrgenemisega.

--------------------------

Jürgen Ligi
rahandus­minister

Euroopa Keskpanga dokument oli meile ebameeldiv üllatus kolm nädalat tagasi, tänaseks on see ametlikult klaaritud. Dokument käsitleb Balti riike meelevaldselt tervikuna.

Meie eelarvepoliitikad on erinevad, defitsiit ja laenukoormus erinevad kordades. See ei tähenda, nagu oleks devalveerimine mujal Baltikumis täna aktuaalne teema.

Devalveerimise õigustajate peamine argument – suur jooksevkonto defitsiit – on muutunud suureks ülejäägiks.

--------------------------

Lars Christensen
Danske Banki peaanalüütik

Praegu on näiteks Kreekaga probleemid, kes ei ole pärast euroalasse saamist kriteeriume täitnud. Euroopa Keskpank minu meelest kahtleb, kas uued liikmesriigid hakkavad kriteeriume järgima.

Arvan, et Euroopa Keskpank teeb kõik, vältimaks Eesti ühinemist euroalaga 2011. või 2012. aastal. On veel n-ö pehmed kriteeriumid, mis puudutavad näiteks majanduslikku stabiilsust. Isegi kui Eesti täidab ametlikud kriteeriumid, võidakse öelda, et Eesti euroga ootaks.