Uus seadus lubab avalikustada elatise mittemaksjad

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Täna riigikogus vastu võetud kohtutäituri seadus tõhustab täitemenetlust, parandab võlausaldajate kaitset ning loob võimaluse avalikustada lapse elatisraha maksmisest kõrvalehoidjad.


Tänast reaalsust arvestades on seaduses oluline punkt, mis loob võimaluse avalikustada kohtutäiturite poolt isikute nimed, kes laste elatisnõuete maksmise eest kõrvale hoiavad ja seega neid motiveerima võlga tasuma.

Kui lapse elatisnõue on olnud sissenõutav üle 60 päeva, siis tehakse võlgniku andmed ja võla summa suurus avalikuks loodava kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise koja veebilehel. Selline andmete avalikustamine saab toimuda siiski vaid sissenõudja nõusolekul.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul loob uus seadus tänasega võrreldes eeldused palju kiiremaks täite- ja pankrotimenetluseks ning suurendab täituri- ja halduriameti usaldusväärsust avalikkuse silmis.


Täitemenetluse osas tõi Aavik oluliste muudatustena välja elektrooniliste enampakkumiste korraldamist, mis on kiirem ja lihtsam ning peaks tagama suurema osavõtjate arvu ning seeläbi võimaluse ka vara kõrgema hinnaga müüa. Väheväärtusliku vallasvara müüki võimaldab seadus aga korraldada lihtsustatud korras.

Samuti muudetakse selgemaks väärteotrahvide aegumise regulatsioon, mis täna on palju segadust ning kohtutele lisatööd tekitanud. Uue seaduse järgi tuleb otsus täitmisele pöörata ehk täitmisteade võlgnikule kätte toimetada ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest, üldiseks aegumistähtajaks on aga 4 aastat alates otsuse jõustumisest. Samuti antakse õigus täitemenetlus aegumise tõttu lõpetada kohtutäiturile, kes täna saab seda teha vaid kohtuniku määruse alusel.

Seadus parandab ühtlasi võlgnike kaitset pankrotimenetluses. Näiteks ei võimalda vara uus müügikord enam nn piiratud osalejatega kabinetienampakkumisi, samuti keelatakse pankrotihalduritel osta pankrotipesa arvel erinevaid puukteenuseid enda äriühingutelt.

«Korruptsiooniohu vältimiseks keelab uus seadus halduril teha pankrotivara osas või selle arvel tehinguid iseendaga või endaga seotud isikutega,» selgitas Aavik.
Pankrotimenetluse kulud vähenevad ning nende üle kehtestatakse suurem kontroll.

Pankrotivara säilimise nimel ja korruptsiooni vältimiseks piiratakse pankrotivara hoidmist ja sellega tehingute tegemist sularahas, samuti keelab seadus teha võlausaldajatele väljamakseid sularahas.

Lisaks peab haldur uue seaduse kohaselt välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused ja kui selleks on raske juhtimisviga, peab ta esitama kahju hüvitamise nõude süüdlase vastu niipea, kui selleks on piisav alus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles