Hansapank sai Neivelti tehingu pärast Tallinna börsilt karistada

Tallinna börsi noteerimiskomisjon karistas eile Hansapanka 100 000-kroonise leppetrahviga börsireglemendi rikkumise eest, sest 1998. aastal müüs tollane panga juhatuse liige Indrek Neivelt Hansapanga aktsiaid keelatud perioodil.

«Hansapank ei rakendanud piisavalt sisemisi meetmeid, et kindlustada reglemendi nõuete täitmine,» märkis Tallinna börs eilses pressiteates. «Sealhulgas puudusid Hansapangas sisemised protseduurireeglid rikkumiste ennetamiseks, mistõttu on alust arvata, et Hansapanga juhatuse ja nõukogu liikmed võisid olla ebapiisavalt informeeritud börsi reglemendi sätetest.»

Börsi noteerimiskomisjoni esimehe Riho Rasmanni sõnul ei uurinud börs, kas Neivelti tehing oli üldse siseinfotehing, vaid küsimust, kas Hansapank tegi omalt poolt kõik, et sellist võimalust ära hoida. «Hansapanga tegevus oli ebapiisav,» märkis Rasmann.

Tunnistas eksimust

Finantsinspektsioon tunnistas paar nädalat tagasi Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti 1998. aasta aktsiatehingu väärtpaberituruseadusega vastuolus olevaks, kuid kuna tollastes seadustes polnud siseinfo ärakasutajatele karistusi ette nähtud, siis pääses Neivelt karistuseta.

Indrek Neivelt tunnistas pärast finantsinspektsiooni otsust, et ta võis tõesti formaalselt eksida sel ajal kehtinud väärtpaberituru regulatsiooni vastu.

«Ma ei teinud seda tahtlikult ega teadlikult,» rõhutas Indrek Neivelt.

Börsi ja finantsinspektsiooni otsuste valguses tekitab küsitavusi ka Hansapanga täna toimiva sisekontrolli osakonna usaldusväärsus, sest pangast kinnitati Postimehele korduvalt, et tegemist polnud siseinfo kasutamisega.

«Sisekorra eeskirjad lähtusid börsi reglemendist, eeskirjadest kinnipidamist kontrollis sisekontrolli osakond ja mingeid märkusi neil pole olnud,» kinnitas ka Neivelt mai keskel Postimehele antud intervjuus.

Pank ostis aktsiad hiljem

Hansapanga väidete kohaselt müüs Indrek Neivelt 1998. aasta 10. septembril kell 17 Helsingi börsi vahendusel 50 000 Hansapanga aktsiat tulevikutehingu käigus kokku 5,55 miljoni krooni eest. Hansapank kohustus antud tehingu kohaselt ostma Neivelti aktsiad antud hinnaga alles poolteist kuud hiljem ehk 29. oktoobril. Tund aega pärast Neivelti tehingut teatas Hansapanga juhatus ootamatult 14,7 miljoni aktsia emissioonist, mille tulemusena peatas börs Hansapanga aktsiatega kolmeks päevaks kauplemise.

Asjatundjad hindavad sellist skeemi varjatud tehinguks, millega sooviti peita selle sooritamise täpset aega. Kummalisel kombel kannab panga juhatuse liikme Indrek Neivelti ja Hansapanga vahel sõlmitud leping aga 11. septembri kuupäeva, millal Hansapanga aktsiatega oli börsil kauplemine panga palvel sootuks peatatud. Antud asjaolude tõttu esitaski Postimees tänavu 10. mail kahtluse, et juba maksuameti tähelepanu pälvinud tehing on pealegi sooritatud keelatud ajal ehk siseinfot ära kasutades.

Hansapanga nõukogu esimees Anders Sahlén on Neiveltit korduvalt kaitsnud väitega, et praeguseid standardeid ei tuleks kasutada neli aastat tagasi valitsenud olukorra kohta.

Kuna nimetatud 50 000 aktsia soetusväärtus oli Neiveltile kroon aktsia kohta, siis mõistis maksuamet temalt tänavu mais tagantjärele sisse 1,43 miljonit krooni tulumaksu ning 0,99 miljoni krooni eest viiviseid. Neivelt maksis nõutud summad ära ning palus oma käitumise pärast avalikult vabandust.

Tagasi üles