iDeal kampaania

Agu Vahur: tööturg näitab märke Eesti majandustiigri taassünnist

Agu Vahur

FOTO: Erakogu

CV-Online’i juhatuse liige Agu Vahur kirjutab, et tööandjate usk tulevikku on taastumas ja seega võib kinnitada, et vundamenti 2011. aasta majanduskasvuks juba laotakse.

Hoolimata registreeritud töötute arvu jätkuvast kasvust on hullem olukord tööturul siiski läbi. Imet pole küll sündinud, kuid võrreldes selle aasta esimese poolega on tööandjad taas oluliselt positiivsemalt meelestatud.

Novembri alguses CV-Online’i läbi viidud küsitlus 10–300 töötajaga ettevõtete seas andis tulemuse, et 42 protsenti tööandjatest plaanib lähema kuue kuu jooksul värvata uusi töötajaid. Kuna see grupp ettevõtteid on tööandjaks enamikule Eesti töötajatest, on nende valmisolek uusi töötajaid värvata oluline indikaator, mille alusel võib Eesti tööturul toimuvate protsesside tulevikku ennustada.

Võib üsna kindlalt arvata, et kui ligi pooled tööandjatest on juba hakanud uusi värbamisplaane tegema, asuvad lähema kuue kuu jooksul värbamislainele ka ülejäänud tööandjad; seda muidugi juhul, kui nad pole just põhimõttelises pankrotis. Näib, et aina enam tööandjaid on läbinud meile isiksuse psühholoogiast tuntud kriisi läbimise faasid ning asunud tegutsema uue toimetulekustrateegia rakendamisega.

Heaks märgiks on samuti, et iga kümnes tööandja vastas uuringus jaatavalt küsimusele «Kas on plaanis muutunud olukorda tööturul kasutada oma ettevõtte töötajaskonna kvaliteedi tõstmiseks?». See näitab usku oma ettevõtte strateegiasse ja toimetulekuvõimesse ning juhtide valmisolekut võtta ette ebamugavaid samme, et tagada ettevõtte edukus tulevikus.

Samasugust kindlustunde taastumist kinnitab ka CV-Online’i igapäevatöö praktika. Kui selle aasta esimesel poolel valitses meie klientide hulgas üleüldine ooteseisund ja juhid lükkasid töösuhte sõlmimise otsuseid edasi, siis sügisel on tööandjate toimetamistes uuesti tunda tegusust ja otsustavust.

Kevadel oli tavaline, et kuulutati küll välja otsing, värbamisfirma leidis sobiliku kandidaadi, klient tänas värbamiskonsultanti hea töö eest, kuid valitud kandidaadiga jäi tööleping sõlmimata ja temaga lubati tulevikus ühendust võtta. Nüüd aga mitte ainult ei räägita meeskonna tugevdamise vajadusest, vaid võetakse uus inimene ka tööle.

Teada on, et kriis mõjub inimestele erinevalt: see võib neid nii aktiivsemalt tegutsema mobiliseerida kui ka mõjuda paralüseerivalt. Viimane näib iseloomustavat tööotsijate käitumist Lätis, kus keskmine kandideerijate arv vabale ametikohale on viimase paari kuu jooksul märgatavalt langenud, kuigi statistiline tööpuudus kasvab endise kiirusega.

Meie Läti ettevõtte värbamiskonsultantide kogemuse põhjal võibki öelda, et meie lähematel naaberturgudel, kus majanduslangusest tingitud muutused on olnud drastilisemad, näeb tööjõuturul ka eriti suure amplituudiga «meeleolukõikumisi».

Eesti tööotsijaid iseloomustab pigem tasakaalukus ja äärmuste vältimine: nad on küll keskmiselt tegusamad kui Lätis või Leedus, aga endiselt on neist enamiku esimeseks eelistuseks eelkõige turvaline töö. Otsitakse võimalikult stabiilset töökohta ja kui on valida, siis otsustatakse majandustsüklist sõltumatu nõudlusega sektori kasuks.

Samas jätab selline riskevältiv hoiak tööotsijad ilma võimalusest panna alus uueks isikliku majandus­edu saavutamiseks palgatöölisena. Tööandjad on hetkeolukorras paindlikud sõlmima tuleviku kasumi jagamise kokkuleppeid ja tipp-professionaalist tööotsija julgus praegu riski aktsepteerida võib tähendada jõukuse kasvu juba paari aasta pärast.

Nii tööandjate kui töötajate tulevikuusu taastumine ja sellekohane tegutsemahakkamine on aluseks kogu majanduse positiivse poole pöördumisele. Kuna kriis on seganud kaar­did ja laiali löönud juba kivistuma hakanud positsioonid, oleneb nüüd taas igast ettevõtjast ja töötajast, milliseks tema tulevik kujuneb. Edu pandiks on sellisel puhul teadlik riskide aktsepteerimine, julge tegutsemine ning kiire ja energiline otsustamine.

Viimased omadused iseloomustavad sageli noori töötajaid, kelle ambitsioone ei piira aastatega tekkinud eelarvamused ega akumuleerunud varade säilitamisel põhinev passiivne uue majanduskasvu ootus.

Veel üks positiivne tähelepanek tööturult on, et tööandjad on taas tähelepanu pööramas varastes 20ndates noortele andekatele inimestele – s.o vanusegrupile, kes aitas eelmise sajandi 90ndatel Nõukogude Eesti majanduse uutele alustele viia.

Selline noore jõu mängutoomine ettevõtte juhtkonnas, kus praegu on võimul üks kindel generatsioon – elukogenud, aga enesega rahulolust pakatav ja natuke laisaks muutunud 35–50-aastaste põlvkond –, aitab kindlasti ettevõtte konkurentsivõimet tõsta.

Võimalusi ei paku ainuüksi kodumaiste jõujoonte ümbermängimine – Eestil on üsna ainukordne võimalus laiendada ka oma eksporti. Kriis sunnib meie peamistel eksportturgudel ettevõtteid ja riigiasutusi oma tegevust analüüsima ja efektiivseid lahendusi leidma.

Kui seni on paljud kohalikke teenuseid pakkuvad Eesti ettevõtted põrganud Põhjamaades väga konservatiivse suhtumise ja soovimatuse vastu juba väljakujunenud tarnijaid vahetada, siis praegu on neile avanenud oma teenuste pakkumiseks ainukordne võimaluste aken. Eesti uus edulugu uute ekspordikanalite avamisel sõltub sellest, kui kiiresti suudavad meie ettevõtted tegutseda.

Lihtsustatult öeldes seisab Eesti majanduse taassünni võti selles, kas me suudame oma ühiskonna inimeste potentsiaali täielikult rakendada. Ideaalis töötaksid kõige võimekamad inimesed kõige konkurentsivõimelisemates ettevõtetes. Et sellist likviidset olukorda tööturul saavutada, peavad tööandjad oma ettevõtetesse intensiivselt parimaid töötajaid otsima.

CV-Online’i uuring näitab, et kümnendik tööandjatest on seda mõistnud ja otsustanud kasutada tööturu seisu oma personali kvaliteedi parandamiseks. Järjest enam kaalutakse ka uue noore generatsiooni juhtide kasvatamist oma meeskonnas.

Mõne aja jooksul laieneb tõenäoliselt selliste tegusate ettevõtete hulk enam kui pooltele ettevõtetest ning see tendents annab lõpuks hoogu juurde ka uute lihtsamate töökohtade loomisele.

Personali värbamise valmidust peetakse majanduskliimat ennustavaks faktoriks ja CV-Online’i käsutuses olevat andmestikku hinnates võime kinnitada, et vundamenti 2011. aasta eesrindlikuks majanduskasvuks juba laotakse.

Eesti ettevõtjad on välja tulnud kriisikrambist ning valmistavad ette tuleviku edulugusid. Pööre tööturul ei toimu üleöö ja statistiline tööpuudus jätkab kasvamist, aga sisuline ettevõtete toimetulekuvõime näitab juba head paranemismärki.

Tagasi üles