Andrus Karnau: liiga kallis pension

Andrus Karnau.

FOTO: .

Kui oleks teadnud, siis oleks kodunt ära läinud. Paraku on suurem osa Eesti töörahvast juba teise pensionisambaga vabatahtlikult või sunniviisiliselt liitunud, mistõttu kodunt ära minek enam ei päästa.




Esmaspäeva hilisõhtuni, südaööni saab internetiavaruses panga koduleheküljel klikkida ikoonil, mis liidab inimese teise pensionisamba vabatahtlike maksetega. Kaks protsenti sel aastal ja üks lisaprotsent brutopalgast on kliki hind.



Mis see meile annab ja mis see meilt võtab? Kui palk on 50 000 krooni, siis 1000 krooni kuus. Kui palk on 10 000 krooni, siis 200 krooni kuus.



Mis me selle eest saame? Peamiselt rahuldustunde, et oleme oma vanaduspõlve kindlustamiseks midagi teinud. Keskealine, ületöötanud ja väikelinnas elav mees saab ka teadmise, et kui ta enne pensioniiga sureb, siis on lisaks eluasemelaenujäägile tal lastele pärandada ka pisike pensionifondi tomp.



Peamiselt kindlustame me teise samba maksetega Skandinaavia pankade omanike helde vanaduspõlve. Enne kui pankurid mind risti löövad, viitan oma hinnangu allikale: 35-aastane Eesti mediaanpalka (10 000 krooni) saav inimene maksab eeloleva 30 aasta jooksul ära ligi 300 000 krooni, sellest ligi 100 000 krooni võtab pank endale teenustasuks. Arvutus tehtud riigi populaarseima Swedbank K3 tasu põhjal.



Kui see ei ole kallis teenus, siis… Nii et kui teise samba vabatahtlikest maksetest loobuda, siis võiks selle raha eest hoopis Swedbanki, SEB või Nordea aktsiaid osta. 25-aastases perspektiivis võib see investeering suuremat tulu anda. Aga siin on üks aga. Börsilt ostmine eeldab teadmisi ja ega sinna 200 krooniga minna ei maksa. Loomulikult võiks paar aastat koguda ja 4000 krooniga võiks juba osta aktsiaid. Aga seesama probleem jääb püsti, et börs eeldab teadmisi ja algkapitali.



Kui eeldame, et K3 suudab näidata keskmiselt viieprotsendilist aastatootlust, läheb selle sama näite puhul inimene pensionile 482 000 krooniga. 30 aasta pärast odavamat Volvot selle raha eest küll enam osta ei saa, aga raha on inimene ometi pangahärrade abiga endale vanaduspõlveks kogunud.



Teise samba pensionisüsteem on mu meelest üle mõistuse kallis ja ebastabiilne. Nii kui maailma börsid peaks langusse sattuma, näiteks Dubai suurusehullustuse pärast, siis meie pensioniraha sulab. Aga konks on selles, et me oleme juba enamasti sellega liitunud, nii et mässumeelsust üles näidata vabatahtlikest maksetest loobumisega võib, aga kas tasub.


Pigem peaks klikkima.

Tagasi üles