Jüri Raidla: riigistruktuur vajab reformimist

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Raidla.
Jüri Raidla. Foto: Sille Annuk.

Tippjurist Jüri Raidla märkis täna konverentsil «Eesti pärast eurot», et Eesti riigistruktuur vajab tõsist auditit, mis peab andma vastuse sellele, milliseid ameteid ja institutsioone riik üldse vajab.


Raidla sõnul tegeleb valitsus täna küll riigieelarve kärbetega, kuid riigi üldisest struktuursest reformimisest pole mingi juttu olnud.

«Alles riigistruktuuri auditi põhjal saab teha järeldused, milliseid ameteid meil on vaja,» märkis Raidla, kelle sõnul võimaldaks see riigil oluliselt kokku hoida.

Taolise auditi läbiviijatena näeks Raidla üheskoos õiguskantslerit, riigikontrolli ning Arengufondi.

Ka leidis tippjurist, et praegu valitseb Eestis innovatsiooni ja riigi arengustrateegia kavandamise ja juhtimise vallas täielik peataolek, sest kõik ministeeriumid ajavad eraldi oma rida, justkui väiksed vürsti- ja vasalliriigid.

Raidla hinnangul peaks selliste küsimuste koordineerimine asuma siiski ministeeriumide ja ametite peakohal, seda juhiks peaminister ja viiks ellu eraldi struktuuriüksus.

«Praegu ei saa peaminister ka hea tahtmise korral innovatsiooni juhtida,» tõdes Raidla, kelle sõnul taoline skeem näiteks Soomes töötab, aga meil mitte.

Raidla arvates võiks innovatsiooni juhtimise rolli enda kätte võtta näiteks Arengufond, mille nõukogu esimeheks võiks olla just peaminister.

Ka leidis tippjurist, et pärast euro tulekut tõstatub küsimus, millist Eesti Panka riik vajab. Tema hinnangul saab praegust organisatsiooni kindlasti muuta tükkmaad väiksemaks ja odavamaks ning keskpanga analüüsikeskuse võiks liita näiteks Arengufondiga. 


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles